Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Naiste palk pürib meeste tasemele

Ervin Soon 16. aprill 2001, 00:00

Riigikogu liige reformierakondlane Kristiina Ojuland toetab palga võrdsusprintsiibi rakendamist: ?Kuna statistika seda kinnitab, siis usun, et naiste palk on ebaõiglane. Ehk suunab see seadusemuudatus ka tähelepanu naiste olukorrale tööjõuturul üldisemalt.?

Riigikogus käsil oleva palgaseaduse muutmise seaduses keskseks oleva meeste ja naiste võrdse töö eest võrdse tasustamise põhimõtte rakendamist nõuavad mitmed rahvusvahelised kokkulepped, nagu rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon ja Euroopa Nõukogu sotsiaalharta.

Sotsiaalministeerium on valitsusele üle andnud ka soolise võrdõiguslikkuse seaduse, mis ühe osana keelustab samuti soolise diskrimineerimise tööle võtmisel ja palga määramisel. Eelnõu seletuskirjas öeldu kohaselt on seda raamseadust vaja, sest Eestis puudub naiste ja meeste võrdõiguslikkust reguleeriv üksikseadus, mis enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on olnud rakendatud 1970ndatest aastatest.

Nimetatud seaduste rikkumisel on töötajal võimalus nõuda tekitatud kahju hüvitamist kohtus, palgaseaduse rikkumise kontrollimist ja ettekirjutuste tegemist tööandjale on samuti võimalik nõuda tööinspektsioonilt. Kas palk on arvestatud võrdsel printsiibil, peab töötajale tolle soovil tööandja põhjendama.

Statistikaameti andmetel on Eestis naiste palk olnud meeste palgast väiksem viimase seitsme aasta jooksul keskmiselt kõigi ametialade lõikes 25?30% võrra. Viimastel andmetel oli kõige suurem erinevus naiste ja meeste palga vahel (32%) keskastme spetsialistide hulgas ning kõige väiksem vahe (12%) keskastme ametnike hulgas.

Hoolimata võrdsust tagava seadustiku olemasolust on naiste palk meeste omast väiksem aga ka Euroopas ja mujal maailmas. ?Hollandis ja Suurbritannias on minu andmetel palgaerinevused naiste kahjuks isegi 50% ning Lõuna-Koreas ja Jaapanis 70%,? ütleb praegune sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri kohusetäitja, varasem Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) peasekretär Tiit Kaadu. ?Kusjuures tegemist ei ole enamasti otsese soolise diskrimineerimisega, vaid naiste ja meeste tööde erinevusega.?

Ka statistikaameti palgasektori juhataja Mare Kusma nimetab peamise põhjusena, miks Eestis on naiste palk keskmiselt meeste omast madalam, naiste töötamist vähem tasustatavatel ametikohtadel.

?Paraku ei saa neid palgaerinevusi seletada ainult sellega, et mehed ja naised teevad erinevat tööd ja on erinevates ametites. /---/ Võib öelda, et ametigruppides saavad naised madalamat palka isegi siis, kui muud näitajad, nagu haridus ja kvalifikatsioon, on meestega võrdne,? kirjutab Rahvusvaheliste ja Sotsioloogiliste Uuringute Instituudi vanemteadur Rein Vöörmann väljaandes ?Teel tasakaalustatud ühiskonda?.

Tänaval küsitletud meditsiini, teeninduse, meedia ja finantsteeninduse valdkonna naistöövõtjatest kinnitas neljast kolm, et meeste ja naiste palk sama töö eest on tõenäoliselt erinev naiste kahjuks, kuigi töövõtjate eest on konkreetne palgasuurus varjatud. Lastearstina töötava Maili sõnul tuleneb palgaerinevus mõnel meditsiinialal ka suuremast mehelike omaduste vajadusest. Pearaamatupidajana töötava Karmeni sõnul oskavad mehed paremini tööandjale oma tingimusi esitada, samuti on mehed eelistatud sama töökoha saamisel.

Tööinspektsioon pole iga-aastase mitme tuhande palgakaebuse hulgas kaebusi soolise diskrimineerimise kohta praeguste inspektsiooni töötajate andmetel saanud.

Enam-vähem võrdselt töövõtjaid ja -andjaid ühendava Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) presidendi Sirje Küttise hinnangul on naiste madalama palga probleem nii üldises ühiskondlikus mentaliteedis kui ka naistes enestes, kes ei julgegi tingida. Samuti on tema sõnul EENA liikmete hulgas üles kerkinud teema, et naisi ei taheta ka kõrgematele ametikohtadele ligi lasta.

Tööandjatelt on raske leida kinnitust, et palga suuruse määramisel soolist kuuluvust arvestatakse. Hotelle Olümpia, Central, Park ja Express omava Reval Hotelligrupi ASi juhataja Felix Mäguse kinnitusel nende ettevõte nii nais- kui meessoost kokkadele, kelneritele ja teenindajatele palka makstes soolist vahet ei tee. ?Palk sõltub oskustest ja suhtumisest. Tihti on naised just tublimad ja saavad ka rohkem palka,? ütleb Mägus, kelle sõnul ei ole hoita palgataset allpool ka naiste lastega seotud tööpauside tõttu.

Põltsamaa Felix ASi personaliosakonna juhataja Helgi ?ukovit?i sõnul saab nende ettevõtte näitel öelda, et vahel saavad naised sama töö eest rohkem palka kui mehed. ?Osakonnajuhina saan ise mõnest sama ala meeskolleegist rohkem palka. Samamoodi on tööjuhtide ehk meistrite hulgas. Müügiesindajate hulgas on üks naine, kelle tulemustest sõltuv tasu on meeskolleegidest suurem,? räägib ?ukovit?.

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatuse esimehe Kadi Pärnitsa sõnul on küsimust sugude võrdsest kohtlemisest tõstatatud nii eelmise kui ka uue EAKLi juhtkonna ajal, kuigi palgavõrdsusest olulisem tegevussuund on olnud üldiselt kõrgema ja õiglase palga maksmine. ?Naiste ja meeste võrdne kohtlemine tööle saamisel, edutamisel, tööalaste soodustuste andmisel ja koolituse saamisel tundub probleemsemgi kui samaväärse palga maksmine. Oluline on pere ning tööelu meestel ja naistel nii-öelda võrdne sidumine,? sõnab Pärnits.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing