Reformi läbiviimiseks ei pea vallutama barrikaade

16. aprill 2001, 00:00

Haldusreform peaks tagama riigi haldussuutlikkuse ja võimaldama tema kodanikele järjest paraneva avaliku teenuse kättesaadavuse. Ideaalne, kui mõlemad ülesanded saaksid täidetud võimalikult optimaalsete avaliku sektori kulutuste juures.

Iga reform tekitab vastuseisu, kuid mõttetu on kutsuda esile asjatuid lisapingeid, ettearvamatuid kulutusi ja segadust, saavutamata seejuures seatud eesmärke.

Siseministeeriumi koostatud strateegiline dokument ?Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas? kinnistas Reformierakonnas teadmise, et teenuse kättesaadavus ja kvaliteet ei muutu dokumendi realiseerimisel kodanike jaoks teps mitte paremaks. Paljuräägitud kokkuhoiu asemel on näha järjest kasvavaid kulutusi, seda ka riigieelarvele.

Omavalitsustele on sunniviisiline liitmine olnud kogu aeg arusaamatu ja tekitanud aktiivset vastuseisu, kuna nad ei tunneta majanduslikku sundi ega praktilist vajadust liitumiseks. Põhjus on väga lihtne. Mitmed järjestikused valitsused selle asemel, et tegeleda omavalitsuste tulubaasi loomisega, keskendusid toetuste süsteemi täiustamisele. See on viinud omavalitsused nagu töötu staatusse, kes abiootajana lõpuks enam ise lahendusi ei otsigi ja on oma olukorraga kas leppinud või rahul.

Oma kindla tulubaasi puudumine ei ole tekitanud omavalitsustele ei kohustust ega vastutust, kuidas ise toime tulla. Senise toetussüsteemi mõju on olnud omavalitsuste arengu seisukohalt halvav. Mida hullem on valla olukord, seda suurem saab olema toetusvalemi abistav imejõud, seda suurem on õigus küsida riigilt juurde.

Kavandada nendes tingimustes veel riigieelarvest sadu miljoneid kroone haldusterritoriaalse reformi läbiviimiseks, millel tulemusena majanduslikku efekti ei paista, tundub üsna mõttetu kutsuda esile reformiga kaasnevat suurt segadust. Reformierakond on olnud kategooriliselt vastu maksukoormuse suurendamisele.

Haldusreformi eesmärgid on võimalik saavutada majandusliku arukuse kaudu. Ja seda kõike valutumalt ja väiksemate riskidega, kulutamata seejuures sadu miljoneid kroone ning peatamata haldusreformi.

Praegu tuleks keskenduda eesmärgile, kuidas majanduslike hoobade kaudu suunata võimalikult palju omavalitsusi vabatahtlikule liitumisele veel enne 2002. aasta kohalikke valimisi.

Pärast seda võiks hakata kaaluma majanduslike sunnivahendite kasutamist nagu valitsemiskulutuste piirmäärade sidumine investeeringutega jms. Reformierakonna juhatus ütles oma otsuses välja, et ta toetab omavalitsuste liitumist ainult läbi vabatahtliku liitumise, mille eesmärgiks on majanduslikult iseseisva omavalitsuse moodustumine.

Praeguse kava kohaselt tekiks aga tüki suuremal haldusterritooriumil uus omavalitsus, kelle kuludega pole juhtunud midagi, reformist tulenevad vajadused aga oluliselt kasvanud. See tähendab, et eelnevalt oleks vaja luua mehhanismid, mis sunniksid teenuse parandamise kaudu otsima koostööd. See saab juhtuda tingimustes, kus on teada, et kõik võimalikud riiklikud vahendid on jagatud omavalitsustele ja loota jääb ainult iseendale.

Kõigepealt tuleks kiiresti loobuda seni kasutavast toetussüsteemist ja eelarvete tasakaalustamisest. Muidu jäävadki omavalitsused lootma riigieelarvest tulevale abistamisele ja nad ei tunneta kunagi vajadust liitumiseks.

Kohe tuleks keskenduda omavalitsuse kindla tulubaasi loomise küsimustele. Tuleks viia lõpule õpetajate palkade üleandmine, senised haridusministeeriumi ja maavalitsuse vastavad toetusfondid tuleks õpetajate palkadega samadel alustel jagada kohalike omavalitsuste vahel.

Kohalikele omavalitsustele tuleks koos finantseerimisega üle anda seni riigi poolt täidetavad ülesanded koos täieliku otsustusõigusega. Jutt on sotsiaaltoetustest, aga ka hariduse, kultuuri ja spordi valdkonna alles jäänud ülesannetest. Kaaluda tuleks hariduse ja kultuuri investeeringute jagamist omavalitsustele.

Tuleks kasutada kõiki võimalusi selleks, et kohalikud elanikud oleksid need, kes hakkaksid vallavalitsuselt nõudma paremat ja kvaliteetsemat teenust ning avaldaksid sellega survet omavalitsuste liitumiseks. Sujuv reform ei jäta korraga tühjaks sadat vallamaja, kümneid rahvamaju, raamatukogusid jms, mis kokkuvõttes võib tekitada vappeid kinnisvara turul.

Raske on kiisut toppida ninapidi kaussi ja õpetada jooma, kui seal piima ei ole. Meie kausis praegu seda aga ei ole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing