Sõbra värbamise eest auto

Väinu Rozental 16. aprill 2001, 00:00

Tartu ülikooli avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika osakonna juhataja Tiina Randma andmeil tegutseb näiteks maailma ühes innovatiivses piirkonnas USA Silicon Valleys üle tuhande elukutselise töölevärbaja, kelle töömeetodite hulka kuuluvad sellised võtted nagu firmade valvelauast töötajate telefoninumbrite väljameelitamine ja tippspetsialistide jälitamine.

?Firmad ei julge värbajate kartuses riputada oma kodulehekülgedele tipptegijate e-posti aadressi, liiati veel nende elulookirjeldusi,? räägib organisatsiooni- ja juhtimisteooriale keskendunud Randma. Nii ei jäägi headhunter?iteks kutsutud professionaalsetel värbajatel muud üle kui luurata parkimisplatsil. Ainus võimalus värbamisjutuga lagedale tulla on ajal, mil sihikule võetud spetsialist firma uksest oma autoni jalutab.

Lõviosa headhunter?ite teenistusest moodustab tulemuspalk. Randma sõnul on Silicon Valleys värbajale makstud väga hea töötaja ülemeelitamise eest kuni miljon USA dollarit.

?On teada juhus, kus inimene sai preemiaks sportauto Porsche uusima mudeli selle eest, et suutis oma kunagise ülikoolikaaslase firmasse ära meelitada,? toob Randma ekstreemse näite.

Kui varem kutsuti advokaate haideks, siis nüüd kutsutakse haideks personalitöötajaid. Headhunter?ite endi töölevõtmise põhikriteeriumiks on see, kui palju häid inimesi on nad võimelised organisatsiooni kaasa tooma. ?Lai tutvusringkond ja muljetäratav isiklik telefonimärkmik on kõvad trumbid,? lisab Randma.

Randma sõnul on USA tööjõuturul alanud spetsialistide ajastu. Lisaks tippjuhtidele peetakse jahti eelkõige inseneridele, patsiga poistele ja juristidele. ?See on põhjustanud oma ala tippude diktaadi,? räägib Randma. "Nad oskavad nõuda head palka ja eritingimusi ning teavad, et väiksemate eksimuste pärast kohe sulge sappa ei saa.?

Personaliotsingufirma ASi Fontes juhataja Tõnis Arro sõnul Eestis töötajate värbamiseks ekstreemseid meetodeid ei kasutata ning spetsialistide diktaat pole veel tuntav. ?Tippjuhid ja tippspetsialistid on Eestis makstud proportsionaalselt,? sõnab Arro. ?Mõlemad on samamoodi korralikult makstud ja mõlemad on umbes viis korda vähem makstud kui USAs.?

Arro andmeil teenib nende firma personaliotsinguteenuse eest normaalselt. ?See on umbes 30 protsenti värvatava inimese aastapalgast,? lisab Arro.

Tiina Randma sõnul ei oska Eesti tööandjad veel vääriliselt hinnata tulevase tööjõuna tänapäevase haridusega ja uuendusvõimelisi värskeid ülikoolilõpetajaid. Viimati Tallinnas toimunud messil Võti Tulevikku osales vaid 12 tööandjat.

Randma on maailma tippülikoolide kevadistel karjäärilaatadel kogenud, et sageli on tööandjate esindajaid mitu korda rohkem kui tudengeid. ?Käib talentide krabamine,? iseloomustab ta USA Harvardi ülikoolis nähtut. Et teised tööandjad helgemaid päid üle lüüa ei saa, meelitavad suuremad firmad parimad kandidaadid laadalt ära, pakkudes näiteks nooblis restoranid head-paremat.

?USA professorid tõdevad irooniliselt, et kui varem olid ülikoolid teadustemplid, siis nüüd on tippkõrgkoolide peamiseks funktsiooniks saanud personalivahendus,? ütleb Randma. ?Tööandjad teavad, et tippülikoolid on parimatest parimad juba välja valinud.?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing