Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

T?ehhi valitsus keerab vasemale

Tõnis Arnover 16. aprill 2001, 00:00

T?ehhi sotsiaaldemokraatide kongressil valiti erakonna uueks esimeheks Vladimir Spidla, kes seni oli erakonna esimene aseesimees ning asepeaminister ja töö- ja sotsiaalminister. Spidla esindab pahempoolsemaid vaateid kui senine erakonna esimees Milos Zeman, kes jätkab peaministrina aasta pärast toimuvate parlamendivalimisteni.

Ennast sotsiaalse riigi toetajaks nimetav Spidla lükkas programmkõnes tagasi Maailmapanga soovitused, mille kohaselt T?ehhil tuleks kärpida sotsiaalkulusid, reformida pensionisüsteemi, alandada makse ja kehtestada ülikoolis õppemaks.

Asjatundjad ennustavad, et Vladimir Spidla tõus valitseva partei etteotsa võib halvendada T?ehhi ja rahvusvaheliste rahandusorganisatsioonide suhteid.

Edutult erakonna aseesimeheks kandideerinud Pavel Mertlik astus eelmisel nädalal tagasi ka rahandusministri kohalt, kui valitsus otsustas toetada kaubandus- ja tööstusministri Miroslav Gregri suurt abipaketti raskustes riigiettevõtetele. Mertlik oli seisnud erastamise kiirendamise ja riigieelarve kulude kärpimise eest, kuid olles kaotanud peaminister Zemani toetuse, lükkas kabinet tema plaani tagasi. Suurettevõtetest ootavad erastamist Komercni Banka, elektrigeneraatoritehas CEZ, Cesky Telecom jt. Pärast Mertliku tagasiastumist nõrgenes T?ehhi kroon märgatavalt.

40aastane Mertlik tõusis rahandusministriks 1999. aasta juulis 51aastase Ivo Svoboda asemel ja esindas erakonna noort ja liberaalset tiiba. Tema praegust kaotust käsitatakse kui sotside vana kaardiväe võitu.

Mertliku tagasiastumise puhul avaldasid kahetsust nii opositsiooni üks liidreid Vladimir Mlynar kui ka keskpanga president Zdenek Tuma, kelle sõnul on kahetsusväärne, kui rahandusministril pole riigi rahanduse halvast seisust võimalik muud moodi märku anda kui ametist lahkumisega.

T?ehhi riigieelarve puudujääk moodustab juba 9,4% sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning kasvab lähiajal veelgi, kui valitsus otsustas Mertliku hoiatusi eirates heaks kiita tööstusminister Miroslav Gregri soovitatud 119,5 miljardi Eesti krooni suuruse majanduse stimuleerimise paketi. 18 miljardit sellest on mõeldud raskustes riigiettevõtete turgutamiseks.

1999. aastal üritas Gregr samuti 30 suurt riigiettevõtet abistada, kuid siis lükati see plaan Euroopa Komisjoni protestimise peale tagasi. Mäletatavasti oli T?ehhi majandus aastail 1997?1999 suures kriisis, kui vaut?ererastamine ebaõnnestus, sest inimestelt vaut?erid omandanud suured fondid ei suutnud ettevõtteid ajakohastada ning need mässisid end riigipankadelt saadud soodsate laenude võrku, mis viis T?ehhi krooni kukkumisele.

Alles kriis tõi välisinvesteeringute vajaduse mõistmise ning valitsus asus välisinvesteeringutele soodustusi tegema ja erastamist kiirendama. Ja investeeringud ei lasknud end oodata. Ainuüksi eelmisel aastal tehti riiki välisinvesteeringuid 79 miljardit Eesti krooni, mis moodustab 10% SKTst. Eelmise aasta lõpuks oli T?ehhi tõusnud otseste välisinvesteeringute poolest inimese kohta ? 30 750 Eesti krooni ? Kesk-Euroopas Ungari järel teisele kohale. Riiki on tulnud sellised suurkontsernid, nagu Matsushita, Philips, Bosch, Volkswagen, Siemens. Väliskapitalile kuuluvad firmad andsid mullu ligi poole T?ehhi ekspordist ja peaaegu kogu 17protsendilise ekspordi kasvu.

Osa T?ehhi tööstusettevõtetest, mille vastu väliskapital pole huvi tundnud, vaagub aga endiselt hinge ja nendele ruttabki tööstusminister Gregr miljarditega appi, väites, et olukorda ei saa jätta turu lahendada. Analüütikute arvates riigi toetus hädas olevaid ettevõtteid ei aita, vaid üksnes pikendab nende virelemist. Abist ilmajäämine sunniks neid märksa rohkem tähelepanu pöörama efektiivsuse suurendamisele, nagu tõestab sotsialismi sümbol ? traktoritehas Zetor, mis on suutnud omal jõul taas kasumisse tõusta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing