Ümbrikupalga tunnistaja jääb karistuseta

Kristina Traks 16. aprill 2001, 00:00

Kui varem karistasid seadused nii ümbrikupalga andjat kui ka saajat, siis uue maksukorralduse seaduse eelnõu kohaselt vabastatakse ?musta palga? saaja karistusest, kui ta selle ise üles tunnistab. See omakorda peaks suurendama ümbrikupalga juhtumite avastamist.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul maksab Eestis ümbrikupalka iga viies ettevõte. Kui võtta aluseks, et miinimumpalka makstakse umbes 5000 ettevõttes, kus igas töötab keskmiselt viis inimest, siis võrreldes sellelt palgalt laekuvat sotsiaal- ja tulumaksu Eesti keskmiselt palgalt, 4700 kroonilt, laekuva maksuga, on vahe aastas üle 500 miljoni krooni.

Ümbrikupalk on levinud ettevõtetes, kus liigub palju sularaha, näiteks väikestes ehitusfirmades, kaubanduses, merenduses jne.

Rahandusministeeriumi maksukorralduse talituse juhataja kt Kristi Lahesoo sõnul on uue seaduse alusel võimalik vabastada karistusest isik, kes tunnistab üles näiteks selle, et sai ümbrikupalka. ?Siiani oli üles tunnistamine vaid kergendav asjaolu, nüüd võidakse karistusest täielikult vabastada,? ütles Lahesoo. ?See muudatus peaks mõjutama inimesi kergemini seaduserikkumisi üles tunnistama.?

Lahesoo sõnul ei puuduta see punkt ainult ümbrikupalkade saamise ülestunnistamist, vaid ka näiteks seda, et inimene julgeks üles tunnistada, kui on jätnud midagi maksudeklaratsiooni kandmata või kandnud valesti.

?Võib-olla on selline muudatus tõesti hoob, mis suurendab ümbrikupalkade avastamist,? ütles Tallinna töövaidluskomisjoni juhataja Enn Reinsalu. ?Teiselt poolt võttes aga takistab inimest üles tunnistamast see, et siis kaotab ta paratamatult selle töö.?

Reinsalu sõnul on 99 protsenti töövaidluskomisjoni jõudvatest ümbrikupalga juhtumitest seotud töötaja lahkumisel hüvitiste maksmisega. ?Tööandja võtab ju hüvitise arvestamise aluseks ametliku palga, töötaja nõuab aga hüvitist tegeliku palga pealt,? rääkis Reinsalu. ?Sellise vaidluse puhul on praktiliselt võimatu midagi tõestada, sest tihti pole mingeid kirjalikke kokkuleppeid poolte vahel.?

Reinsalu sõnul on tema praktikas vaid ühel korral tõestatud ära ümbrikupalkade maksmine ja seda ka ainult sellepärast, et raamatupidaja pidas väga hoolikalt kahte raamatupidamist.

Maksuameti peadirektori asetäitja kt Vahur Kivistiku sõnul on altkäemaksu andmise ja võtmise puhul kogu aeg kehtinud seadus, millega üles tunnistanud isik vabastatakse karistusest, kuid maksuasjade puhul pole varem sellist võimalust kasutatud. ?Selline muudatus võib ümbrikupalga juhtumite avastamisel kasuks küll tulla, kuigi ka seni pole me karistanud töövõtjaid, vaid ikka tööandjaid,? rääkis Kivistik.

Uus maksukorralduse seadus sätestab ka täpsemalt nn kaudse maksustamise. ?Maksusummat on võimalik määrata hindamise teel, sealhulgas on võimalik maksu määrata maksumaksja tehtud kulutuste kaudu tulu kindlaks tehes,? rääkis Kristi Lahesoo. ?Maksuamet on seni üksikutel kordadel kaudset maksustamist kasutanud, kuid kohtus seni kaotanud, kuid nüüd annab seadus selgelt õiguse kaudset maksustamist kasutada.?

Üks väheseid kaudset maksustamist puudutavaid kohtuasju, mis maksuamet kohtus võitis, oli kinnisvaraärimeeste Enno Tamme ja Kalle Tenno kaasus, mille tulemusena meestelt nõuti välja kokku ligi 10 miljonit krooni tulumaksu. ?Maksuamet on võitnud kohtus mitmeid ?kaudseid? asju, kuid see oli esimene pretsedent, kus riigikohus väga selgelt väljendas seisukohta, et maksuvaidlusi tuleb hinnata nende tegeliku majandusliku sisu järgi,? rääkis Kivistik. ?Seni oli vaid see ainuke riigikohtu pretsedent, kuid on väga positiivne, et nüüd on seaduses täpselt sätestatud, kuidas ja millal saab kaudset maksustamist kasutada.?

Kui maksumaksja ei esita õigeaegselt deklaratsioone, aruandeid või muid nõutavaid dokumente, saab maksuamet uue seaduse alusel maksumaksjale automaatselt määrata sunniraha, mis deklaratsiooni puhul ulatub 50 000 kroonini, muul juhul 40 000 kroonini.

19.01.2001 Ümbrikupalk pole kuhugi kadunud

18.01.2001 Intervjuu ümbrikupalka maksva tootmisfirma juhiga

18.01.2001 Maksekaartide levik vähendab ümbrikupalku

18.01.2001 Maksuauk ümbrikupalkade tõttu üle poole miljardi

23.03.2000 Ümbrikupalgad röövivad aastas pool miljardit krooni

08.12.1999 Ümbrikupalk on firmades levinud

06.12.1999 Ümbrikupalkade maksjad sihikul

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing