Kapo võimsuse taga peidus ka nõrkusi

Peep Sooman 17. aprill 2001, 00:00

Peamiselt töötavad kapos kõrgharidusega või seda omandavad isikud, kes võrreldes tavapolitseinikega on märksa suurema töövõime ning intelligentsitasemega.

Kuid kaitsepolitsei töötajad vaevlevat suure töökoormuse ning pinge tõttu stressist tingitud vererõhu- ning seedeprobleemide käes. Eraelus olevat nad rasked isiksused, kuna kõiki ning kõike kahtlustavana ei suuda ennast tööst lahti kiskuda. Nad on väga head suhtlejad, kuid ainus aususe parameeter on neile vestluspartneri silmavaade, millest nad on regulaarsete treeningute tulemusena õppinud palju välja lugema. Pidev närviline õhkkond on allikate sõnul viinud mitmed kaitsepolitseinikud staadiumi, kus tasub psühhiaatrilt abi otsida.

Kaitsepolitseis ei jäävat mitte midagi tehniliste vahendite taha ? väidetavalt on neil tipptasemel jälgimisseadeldised, parimate kaamerate objektiivide läbimõõt olevat vaid millimeeter või kaks, mida saab vajadusel ka lipsunõela vääriskiviks maskeerida.

Kapo autopargis on pea kõikide sõidukite tehnopassidesse kirjutatud registreerimismärgi lahtrisse ?vahetatav?, mis tähendab, et peamiselt tumedate klaasidega kapo sõidukitele võib peale keerata mistahes numbrimärgid. Salajasteks operatsioonideks selliseid autosid siiski ei kasutata, kuna need autod on asjast huvitatutele ammu teada.

Tavapärane on kaitsepolitseinike üleolev suhtumine kolleegidesse kohalikes prefektuurides või politseiametis. Sellegipoolest on paljud politseinikud eesmärgiks seadnud kunagi kapo ridadesse astuda.

Tallinna Põhja politseiosakonna ülemkomissar Andre Hansaar ütleb, et politseinikule on kaposse pääsemine kindlasti edasiminek. ?Seal saab julgeolekule kasulik olla, samas on ka materiaalne stiimul,? viitab ta kõrgematele palkadele. ?Kapo puhul on tavaline, kui nad helistavad tööasjus õhtul kell 10 või 11, nende tööpäevad on väga pikad,? teab Hansaar, kelle paar head tuttavat aastaid tagasi kaposse tööle läksid.

Kõiges, mis läheb Eestis viltu, süüdistavad kapo töötajad Vene luuret. Kui ajakirjanduses ilmub valitsuse või Eesti julgeolekuorganisatsioonide vastane artikkel, siis arvatakse kapo peakorteris, et mõni Venemaa agent on ajakirjaniku ümber sõrme mässinud.

Kapo endine komissar Hannes Kont (26), kes pärast viieaastast uurija- ning pressiesindajakarjääri kapos Brüsselisse diplomaadiks läheb, palub Laial tänaval asuvas restoranis Teater ajakirjanikuga kohtudes kapo teemal vesteldes häält alandada, ise huviga selja taga askeldavaid restoranikülastajaid vaadeldes.

?Meid võidakse kasvõi praegugi pealt kuulata,? ütleb Kont oma mobiiltelefoni sõrmitsedes, kui jutt salajasele jälgimisele läheb. Pealtkuulamismooduseid on mitmeid. Eesti Ekspress kirjutas kunagi, et tipptegijad peavad tähtsaid asju arutades alati mobiiltelefonidel aku lahti võtma, et pealtkuulamisseadeldistel ei oleks toiteallikaid. Eksjulgeolekutöötaja Kont teab, et telefonidesse paigaldatud pealtkuulamisseadmel võib olla ka oma toiteallikas, telefoni ekraani taha olevat võimalik peita ka kaamera, millega saab kõike ümbritsevat jälgida.

Kont on kõva pähkel. Puurib silma, näolihased ei liigu, valib hoolikalt sõnu. Praegu uurib ta Tartu Ülikoolis politoloogiamagistrandina temaatikat ?Desinformatsioon ja psühholoogiline sõda?. Sellest, kuidas vastuluureorganisatsioon kapo avalikkusele moonutatud infot ette söödab, ekskomissar eriti rääkida ei taha. Siiski möönab ta, et selliseid asju on tulnud ette. Ka tema enda puhul.

Eesti Päevalehe krimiajakirjanik Risto Berendson ütleb, et kapoga on hea suhelda. Samas tunnistab ta, et kapo on ka temale paar korda teadlikult moonutatud infot edastanud. Üks juhtum oli seotud näiteks kapo paljastatud altkäemaksuafääriga, kus kapo avalikkuse ees oma agendi maha salgas.

?Kapos on autoritaarsusega probleeme,? teab teine allikas, kes käib läbi mitme kapo ametnikuga. Nimelt olevat vastuluure peadirektor Jüri Pihl autoritaarne juht, kes surub oma tahtmist peale ning teiste arvamust millekski ei pea. Vihahoos olevat ta alluvate nähes vastu seina puruks visanud 5000 krooni maksnud mobiiltelefoni.

Kaitsepolitseinikud on suurepärased ülekuulajad. Vastupidavamatele polevat probleemiks kahtlusalust kümme tundi järjest ristküsitleda.

Paar aastat tagasi kuriteo matkimise käigus paljastatud altkäemaksu võtnud endine tollitöötaja Andres Tahur ütleb, et tegelikult on kapo töötajad päris viisakad. Küsimusele, kas kapo uurijad ülekuulatavaid ka ähvardavad, vastab ta: ?Noh, otsest vägivalda ei olnud.?

Kaitsepolitsei põhiülesanne on tagada Eesti julgeolek, mis seisneb vastuluures ehk välisluurete Eesti-vastasele tegevusele jälile saamises. Lisaks tegeleb kapo tippkorruptsiooniga, plahvatuste ning terrorismiga, jõudumööda aidatakse organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel. Kapo kontrollib olulistele ametikohtadele pürgivate inimeste tausta, huviorbiidis on ministrid, Eesti Panga juhtkond, kohtunikud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:23
Otsi:

Ava täpsem otsing