Kas aktsiisireformile pannakse pidurid peale?

Riigikogus otsustatakse kolmapäeval, kas uus tubakaatsiisi seadus hakkab salatubaka osakaalu turul vähendama või jääb kõik endistviisi. Endistviisi tähendab, et tubakaturul säilib ligi 30% salasuitsude osakaal ehk siis vähemasti 150 miljoni kroonine eelarveväline rahakäive aastas.

Kummalisel kombel on kõige vähem tahtnud tubakaaktsiisi uuest seadusest riigile lisatulusid hankida rahandusministeeriumi spetsialistid. Nemad on jäänud kurdiks nii tubakamüüjate korduvalt esitatud argumentide kui ka nt majandusministeeriumi esitatud alternatiivsete seisukohtades suhtes. Koos end reformipoliitikuteks nimetavate rahvasaadikutega on aktsiisiseaduse menetlemisel Riigikogus saavutatud olukord, kus seadus võibki piirduda üksnes vormiliste muudatustega.

Milles siis seisneb probleem? Uus tubakaaksiisi seadus jaotab senise fikseeritud aktsiisimäära kaheks - fikseeritud osaks ning turu juhtiva hinnaklassi järgi kujunevaks ad valorem ehk nö ujuvaks osaks. Kui fikseeritud osa on madal, alanevad odavamate ja tõusevad kallimate sigarettide hinnad. Kui fikseeritud määr on kõrge, jääb kestma praegune olukord, kus odavmate sigarettide hinnast moodustab aktsiis üle poole ja kallimate sigarettide hinnast moodustab aktsiis vaid kolmandiku.

Rahandusministeerium ja juhtivkomisjon on seaduseelnõusse jätnud fikseeritud aktsiisimääraks 3 krooni sigaretipakilt. See jätaks enamike sigarettide poehinna pea samale tasemele. Seega ostaks hinnatundlikum tarbija odavamaid salasigarette jätkuvalt turuväravast.

Alternatiivse ettepaneku kohaselt tuleks fikseritud aktsiisimäära alandada 1 kroonile. Selle tulemusena läheksid odavamad sigaretid kauplustes odavamaks ning tarbijatel kaoks põhiline motivatsioon osta salasuitse. Kallimad sigaretid mõnevõrra kallineksid, kuid arvestades selle hinnasegmendi suurt kasumimarginaali, suudaks maaletoojad kindlasti vältida seal hüppelist hinnatõusu.

Aktsiisireformi tehes peaks riigi põhiline huvi olema salasigarettide turuosa vähendamine ning seeläbi aktsiismaksude laekumise parandamine. Ettevõtjate esmane huvi on aga õiglase maksukoormuse saavutamine. Neist eeldustest lähtuvalt ei muudaks 3kroonine fikseeritud aktsiisimäär olukorda sugugi paremaks.

Kuna illegaalsel turul liigub põhiliselt odav suits ning selle tarbijad on ka kõige hinnatundlikumad, peab aktsiisireform tagama just odavamate sigarettide maksimaalse legaliseerumise. Lisaks oleks 1kroonine fikseeritud aktsiisimäär ka samm õiglasema maksukoormuse suunas. Praegu maksavad just odavamate sigarettide tarbijad proportsionaalselt kõrgemat aktsiismaksu kui kallimate markide tõmbajad.

Riigil ja tubakamüüjate huvid aktsiisireformi läbiviimisel on ühised ? tagada kontroll tubakakaubanduse üle ja tõrjuda salakaupmehed turult välja. Selleks tuleb aga aktsiisreform viia läbi tunduvalt radikaalsemalt.

Erinevate riikide kogemused on tõestanud, et salakaubandus mingis turusektoris kaob peatselt pärast selle majanduslike hoobade likvideerimist. Ükski riik maailmas pole suutnud vaid politsei, tolli ja piirivalvet kasutades kontrollida maksudest kõrvalehiilimist ja võltstoodetega äritsemist.

Loodetavasti jätkub Riigikogu enamusel piisavalt tahet probleemi olemusse süüvida.

Vt. ka grafikut: Viimastel aastatel on tubakaaktsiisi laekunud kavandatust vähem

Autor: Urmas Silman