Eksport ohjab elektri hinda

Ervin Soon 18. aprill 2001, 00:00

Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Oki sõnul jääksid tootmismahtude kasvades elektrijaamade püsikulud samaks, mis oleks konkurentsieelis ka elektri eksportimisel. Eksporditurgudena nähakse Lätit ja hiljem ka Leedut. Merekaabli ehitamisel lisandub Skandinaavia.

Oki sõnul ei räägita maailmas taastumatute kütuste, nagu on ka põlevkivi, kasutamise lõpetamisest. Samal ajal peetakse nõiajahti tuumaenergiale, mis jätab põlevkivienergeetikale võimalusi. ?Põlevkivi jätkub erinevatel hinnangutel 60?120 aastaks, mis võimaldab sisetarbimise kõrval ka ekspordi suurendamist,? sõnas Okk.

Oki sõnul on Balti riikidest Eesti Energial parem suhe Lätiga, sest sealne energiaettevõte Latvenergo on samuti riigiettevõte. Kuigi aasta tagasi välja pakutud idee ühendada Eesti Energia ja Latvenergo on Läti poolt poliitilisel otsusel pidurdunud, on ühinemise aluseks olnud projektid jätkunud. ?Arendame ühist dispet?eripunkti Riias, samuti on projekteerimisel Sindi ja Salaspilsi vaheline uus kõrgepingeliin, mis peaks likvideerima pudelikaela Balti elektriringil,? ütles Okk.

Seni on Eesti Energia katnud kolmandiku Läti elektrivajadusest, mis on 500?600 gigavatt-tunniga aastas umbes 10% Eesti Energia tootmismahust. Samas on Läti suurvete ajal oma hüdroenergiat ka Eestisse müünud. Eesti Energia juhatuse liikme Sandor Liive sõnul sõltub otse Läti klientideni jõudmine sealse elektrituru avanemisest.

Oki sõnul võib elektri Leetu müügi võimalus pärast 2004. aastat kasvada, kuna seal kavatsetakse Euroopa Liidu nõudmisel pool Ignalina tuumaelektrijaamast sulgeda. Samas on võimalus, et suletava ploki asemel võetakse kasutusele uus moodsam plokk. Seni on Oki sõnul olnud koostöö arendamine Leeduga keerulisem, kuna sealse energiaettevõte omanikering on laiem.

Eesti Energia ootab võimalust hakata müüma elektrit Skandinaaviasse. Eesti Energia ning kahe Soome ja ühe Rootsi partneri koostöös plaanitava Eesti-Soome merekaabli eeltööd on tehtud, sellel suvel tahetakse leida rajatise finantseerimise lahendus. Merekaabli projekt on kavandatud isetasuvana ning selle tasuvus sõltub Põhjamaade elektrihindadest, mis on kahel viimasel aastal olnud projekti seisukohast liiga madalad. ?Kuid projektil on siiski jumet, sest Põhjamaade tarbimine suureneb, kuid sealset tootmisvõimsust suurendatud ei ole,? märkis Eesti Energia juhatuse liige Lembit Vali.

Gunnar Okk lisas, et teisalt seab Eesti Energia tootmise ja ekspordi suurendamisele piiri sellega seotud keskkonnasaaste kasv. ?Ekspordi kasv on meil plaanis siiski mõistlikes piirides,? sõnas Okk.

Eesti Energia kommunikatsioonijuhi Erki Peegli sõnul on põlevkivienergeetika puhul, mis annab enamiku Eestis toodetavast elektrist, probleemsed väävli- ja lämmastikugaasid ning tuhk. Riikidevaheliste kokkulepete kohaselt võidakse lisaks kasvavatele saastemaksudele Peegli andmetel ka ülenormatiivse saaste keskkonda paiskamine keelata.

Peegel lisas, et juhul kui Soome merekaabliprojekt käivitub ning elektri eksport Lätti ja Leetu suureneb, on võimalik lisa toota Tallinna lähedale plaanitava maagaasi tarbiva elektrijaamaga, mis oleks oluliselt keskkonnasõbralikum kui põlevkivielektrijaamad. Samuti muudetakse Narva elektrijaamad lähiajal efektiivsemaks.

Peegel nimetas Eesti Energia võimalusena osta Skandinaaviasse müügiks elektrit ka nii Venemaalt kui ka Läti hüdroelektrijaamast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing