Kelti tiiger ja Tori hobune

Iirimaal ei jookse ringi tiigrid. Küll on aga saanud Iiri riigi kiire areng viimasel paarikümnel aastal sööstva tiigri nimetuse. Mahajäänud ja vaesest ääremaast on kujundatud õitsev ja tavakodanikule rõõmu ning eesmärke pakkuv ühiskond. Ettevõtlikud Eesti inimesed käisid Iiri imet uurimas 90-ndate alguses ja kontaktid kahe Euroopa ääremaa vahel on püsinud.

Kuidas siis juhtus, et Inglismaa koloniaalalast, alalistest näljahädadest vaevatud ning püsivast ja suurest väljarändest hoolimata on iirlased läinud sajandi viimasel veerandil ületanud Inglismaa temposid ja isegi elatustaset. Või kas üldse juhtus? Või juhiti?!

Kuidas oleks parem: kas täielik tururegulatsioon (las asjad kujunevad omapäi) ja riigi kõrvalt- ehk pealtvaatamine või kaalutletud riigi poliitika, kus turu reguleeriva toime üle on inimese kontroll ja riigi tahe. See on küsimus, mis paljusid on huvitanud ja katsetustele meelitanud.

Mulle tundub, et Eestis katsetatakse just varianti turu ülimuslikkusest riigi ning ühiskonna üle. Eriti praeguse valitsuse poliitika peegeldab turufundamentalismi süvenemist. Lisaks Reformierakonnale on sellele teele läinud ka Isamaaliit, seda just Tallinnas linnaelu korraldamise kaudu. Katsetamine käib ettevõtluse vallas (nt tulumaksu kaotamine investeeringuilt ettevõttesse), aga ka sotsiaalse taluvuse pinnal (kas vaene elanik suudab makse makstes ka tasulist arstiabi ja haridust osta).

Iiri Vabariik ei läinud eksperimentidele, sest sellel teel võivad ette tulla sotsiaalsed katastroofid. Iirlased muutsid oma maa miinused plussideks. Mis on need peamised tegurid, nii nagu nad meile paistavad.

Esmalt, Iiri on avatud turumajandusega maa juba 30 aastat. Ettevõtluseks on kujundatud soodsamad tingimused kui enamikes Euroopa riikides. Ollakse avatud investeeringuteks läänest, s.o USAst, ning konkureeritakse kaupadega edukalt Inglise, aga üha vilkamalt teistelgi ELi riikide turgudel. Iirimaa pole enam kartulivabariik, nagu ta oli sajandeid, vaid infovaldkonna pioneer, uue majanduse kodu.

Teiseks, Iiri on moodsa majandusega riik. Teaduspargid- ja külad toidavad ideede ja projektidega majandusse masinavärki. Teadlased ja kõrgtehnoloogiat valdavad spetsialistid koolitatakse välja hästitoimivas haridusvõrgus. Riik koos erasektoriga pöörab haridusele väga vahetut ja ressursirikast tähelepanu. Investeeringute võimas juurdevool, ELi võimaluste maksimaalne ekspluateerimine, kõrge tööhõive ja moodsa elu mõttekus on muutnud kunagise väljarände-iirlaste tagasipöördumiseks kodumaale. Aga Iiri võtab vastu töötajaid igalt poolt, ka Eestist.

Erakondade esindajate kohtumisel Iiri tipptegijatega sel kevadtalvel küsisin Iiri ekspeaministrilt, millist rolli Iiri uuenemises on mänginud riik või on ehk areng teoks saanud tänu turujumalale ilma valitsuse vaeva ja higita. Ja mis selgus? Kelti tiiger on võimas, kiire ja tulemuslik tänu riiklikult kooskõlastatud tegevusele. Ülimuslik parteide võistluses, tööandjate ja töövõtjate, avaliku ja erasektori vahelistes suhetes on Iirimaa ühiskonna areng, inimeste heaolu ja turvalisus, Iiri rahva tulevik. On rahvuslik kokkulepe ühiste eesmärkide nimel, kuid see ei tähenda erinevate arvamuste, konkureerivate poliitiliste jõudude ja arenguvariantide puudumist.

Eesti suurettevõtjad on hakanud üha enam mõtlema Kelti tiigri tagamaadele. Eriti nüüd, mil poliitiline lehmakauplemine Toompeal on asendanud lubatud kiired reformid. Võitlus ei käi enam niivõrd opositsiooni ja koalitsiooni vahel, vaid teravneb kolmikliidu sees ja iga partei sees veel pealekauba. Ettevõtjad ütlevad: kaotame aega ja strateegilisi positsioone. Eesti jätkusuutlik areng eeldab arenguideed ja arengukava. Neist kasvavad välja programmid, mis viiks edasi ühiskonna eri valdkondi. Arengukava ja programmide pikaajalisus tagaks poliitiliste jõudude kokkuleppe. Just parteid peavad kokku leppima tulevikuteedes.

Mart Siimanni valitsus töötas paarikümne pika programmi kallal ja pärandas need kolmikliidule. Mart Laari valitsus kuuldavasti pühkis programmid prügikasti. Kõik eelnev on rumal, meie oleme jumalad, teame, kuidas teha! Umbes nii võiks tõlgendada kolmikliidu käitumist 1999. a kevadel.

Täna tundub, et valitsusel on näpud põhjas ja ideid napib. Kindlama tuleviku nimel tuleks erakondadel põhilises kokku leppida ja arengukavani jõuda, nagu soovitavad suurettevõtjad. Käituda riigimehelikult üksteist tunnustades, samas sarnasust tunnistades ja erinevusi taludes. Paraku on Eesti vankri ette ja taha rakendatud silmaklappidega Tori hobused, kes on küll vinged vedajad, aga vanker ju sellest paigalt ei nihku. Kelti tiigri elegantse ja tulemusliku sarnase sööstu teeme siis, kui poliitikale annab pinge sisemine rivaliteet, tulemuse aga arukas ja mõtestatud koostöö. Siis ehk traavib tuline Tori täkk parema homse poole.

Laar tegi ühe sammu, mille tõeväärtuse selgitab aeg ? kutsus kokku riigikogus esindatud erakondade ümarlaua, et arutada ELi astumise tahet, vormi ja tingimusi. Ehk oli peaministril vaja halval ajal näidata avatust ja sallivust, teha PR-tööd, kuid samm iseenesest oli hea. Koonderakond toetab ümarlauaarutlusi, tulevad need siis valitsuselt, suurettevõtjatelt või erakondadelt.