Lagunev putka takistab Pärnu Vana Turu arengut

Sirje Niitra 18. aprill 2001, 00:00

Pärnu linnavalitsus tegi otsuse Suur-Sepa 18 Vana Turu aluse maa tagastamise kohta selle õigusjärgsele omanikule Hillar Pajole 1996. aasta oktoobris. Poole aasta pärast vanahärra suri, ilma et oleks oma maa tagasi saamist näinud. Tema pärija, poeg Ain Pajo koostas turu detailplaneeringu ja lasi teha uue turuhoone projekti, ta on valmis investeerima sellesse 17 miljonit krooni, kuid ei saa midagi teha enne, kui maa pole tema nimele kinnistatud. Isegi ajutisi ehitisi ei luba linnavalitsus püstitada. Kinnistusraamatusse ei saa turumaad kanda aga seetõttu, et sellel asub 46 ruutmeetri suurune putka ametliku nimetusega Kauplus H6, mis kuulub täna osaühingule Arco Vara Tartu Kinnistud.

1996. aasta oktoobris kirjutasid Pärnu linnapea Väino Linde ja Hillar Pajo volitusel tema poeg Ain Pajo all kokkuleppele, mille järgi Pajo pidi kuu aja jooksul pärast maa kinnistamist tasuma sellel paiknevate ajutiste ehitiste ehk turuputkade eest Pärnu linnavalitsusele 1 341 000 krooni. Lisaks kohustus Pajo üle võtma kõik töötajad ja pidama turgu vähemalt viis aastat. ?Ehkki see summa oli lammutamisele minevate putkade eest ilmselgelt liiga suur, allusime survele ja nõustusime,? selgitab Pajo toimunut. Sama aasta lõpul kandis ta avansina linnakassasse 600 000 krooni. Paraku selgus varade üleandmise käigus, et kõik putkad ei kuulugi linnale. Pajo oli sunnitud needki ajutise iseloomuga ehitised omanikelt ära ostma. Tõrge tekkis vaid ASiga Varteko Valdus, mis oli algul nõus loovutama Pärnu EPT aktsiate erastamise kaudu saadud turuputka Pajole 324 600 krooni eest, kuid hiljem keeldus müügist. Tänaseks on 46 ruutmeetri suurune laudehitis, mida ajahammas kõvasti purenud, kaks korda edasi müüdud. Varteko Valduse tütarfirma Varteko Kaubandus käis paberite järgi selle eest välja koguni 3 674 024 krooni ja 55 senti, viimati omandas selle aga aasta tagasi 750 000 krooniga Arco Vara Tartu Kinnistud OÜ. Pajo kahtlustab, et raha ei liikunud kummalgi juhul, küll aga liikusid vähemalt ühel juhul võlad ja võideti suur summa käibemaksu. Mõlemas ostu-müügilepingus oli kirjas, et putka juurde kuulub kogu turu territoorium ehk ligi 8000 ruutmeetrit.

Tänaseks on linnavalitsus otsustanud eraldada vaidlusaluse putka juurde 100 ruutmeetrit teenindusmaad, kuid juba on teada, et omanikku see lahendus ei rahulda.

Tähelepanuväärne on, kuidas ehitussoojakust, mis omal ajal kraanaga paigale tõsteti, sai seaduslik ehitis, mille juurde linnavalitsus hiljem ka teenindusmaa pidi andma. Nimelt võitis AS Varteko Valdus 1998. aasta mais Tallinna ringkonnakohtus vaidluse Pärnu linnavalitsusega. Kuna erastamine toimus erastamisagentuuri kaudu, tunnistati 51ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga putka seaduslikuks ehitiseks. Linnavalitsuse eelmisel aastal tellitud ekspertiisiaktis on kirjas, et putka on ?maaga püsivalt ühendatud, kuna toetub kindlalt killustikalusel asfaldil olevatele telliskividele?. Tegelikult võib iga turukülastaja näha, et sel ühest otsast juba mädaneval putkal, kus praegu kaubeldakse aiatarvetega, puudub igasugune vundament.

Sellesama telliskividele toetuva ehitise pärast tegi Pärnu linnavalitsus 1999. aasta veebruaris otsuse turualuse maa tagastamise tühistamiseks ja pisut rohkem kui aasta hiljem uue otsuse tühistamisotsuse tühistamiseks, mille omakorda tühistas selle aasta 26. märtsil.

Arco Vara Tartu Kinnistud on kaevanud linnavalitsuse tagastamisotsuse Pärnu maakohtusse. Kohus leidis, et Arco Vara on tagastamise suhtes kõrvaline isik ja hagi ei rahuldanud, nüüd on asi järjega ringkonnakohtus. Teisalt on Pajo vaidlustanud kohtus ka Kauplus H6 juurde teenindusmaa erastamise.

Pärnu linnasekretär Tiina Roht ütleb, et Vana Turu olukorra tegi keeruliseks tagastamise ja erastamise üheaegne toimumine. Ta tunnistab, et kaupluse H6 nime kandva putka muutis ainsana teiste omasuguste seas seaduslikuks ehitiseks Tallinna ringkonnakohtu otsus. Turumaa tagastamise kohta ütleb linnasekretär, et selle kohta tegi linnavalitsus küll 1997. aastal otsuse, kuid tühistas selle nüüd märtsis. Roht viitab seadusele, mis käsib ostueesõigusega hoone erastamise viia lõpule enne, kui maa tagastamisele asuda. Selleks eraldas linnavalitsus putka juurde ka sada ruutmeetrit teenindusmaad, millega, nagu nüüd selgunud, pole rahul kumbki pool. Tänaseks on halduskohus kõik tehingud vaidlusaluse objektiga peatanud.

Linnasekretäri sõnul pärsivad sassiläinud omandisuhted täna edasiminekut Pärnu vanimal ja suurimal turul, mis ei vasta enam ammu tänapäeva nõuetele. Paju ei saa kauplemikohaga midagi ette võtta seni, kuni maa talle ei kuulu. Turu sulgemine oleks linnaametniku hinnangul väga halb otsus nii linnaelanikele kui ka turul töötavatele inimestele ja seda teed linnavalitsus tema väitel minna ei taha. Samas on tervisekaitseamet teinud Pajole juba mitu kurja ettekirjutust.

Pajo üritab Arco Varaga kokku leppida ja on lubanud mitte vastu vaielda linnavalitsuse otsusele putka juurde sada ruutmeetrit maad erastada, kui kinnisvarafirma ei takista Pajole maa tagastamist. Viimastel andmetel ei ole aga Arco Vara saja ruutmeetriga nõus ja tahab rohkem. Pajo hinnangul on vastaste eesmärgiks takistada tema tegevust turu haldamisel ja see protsess võib kesta veel aastaid.

Äripäeva katsed saada ühendust palju kära tekitanud Pärnu turuputka omanikuga ei kandnud vilja. Ei Arco Vara jurist Tallinnas ega Arco Vara Tartu büroo sekretär teadnud Arco Vara Tartu Kinnistud OÜ nimelise firma olemasolust midagi ja soovitasid helistada Pärnu büroosse. Pärnu büroo juhataja Merle Siigla ütles, et ei ole asjaga kursis ja palus helistada tagasi Tallinna Arco Vara peakontorisse.

Paljude arvates lisab Pärnu Vana Turu ümber miilavale tülile tuld asjaolu, et Pajo on linnavolikogu revisjonikomisjoni ja linnavarakomisjoni liikmena välja urgitsenud nii mõnegi korruptsiooni järgi lõhnava tehingu. Näiteks oli tema see, kes tõi päevavalgele Supeluse tänava praeguse populaarse Väikese Klausi maja müügi asjaolud. Nimelt hinnati hoone 1,25 miljoni peale, kuid linn pani selle enampakkumisele 2,2 miljoni kroonise alghinnaga. Kuna sellise hinnaga ostjaid ei leidunud, müüdi Pärnu suvise peatänava ääres asuv heas korras hoone 1997. aastal otsustuskorras 450 000 krooni eest firmale, mida esindas praegune linnavolikogu esimees Väino Linde. Praegu on Pajo esitanud ametliku arupärimise linna tellitud trükiste kohta. Tal on kahtlus, et neid tellitakse linna raha raisates.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing