Ministeerium soosib hangetel maksuvõlglast

Paar nädalat tagasi sai E-Arsenal endale õppelaskemoona valmistamisega seotud riigihanke, mille maksumus on üle 1,5 miljoni krooni. Samal ajal näitas maksuameti andmebaas firma maksuvõlgnevuseks 3,1 miljonit krooni.

Krediidiinfo andmetel on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutseva ASi E-Arsenal netokäive aasta-aastalt tõusnud, paar aastat tagasi oli see 8 miljonit krooni. Puhaskasumi numbrid näitavad, et viimastel tegevusaastatel on iga kord teenitud mõnisada krooni kasumit. E-Arsenal on kirjas ka eksportööride-importööride nimestikus, mõlemal juhul on rohkem suhteid arendatud Norraga.

Maksuvõlgade tabel räägib samas kasvavatest miinustest. Kui neli aastat tagasi võlgnes firma riigile 26 000 krooni, siis täna annavad maksuvõlad ja nendelt kogunenud viivis kokku 4,16 miljoni krooni suuruse võlakoorma.

?E-Arsenal on oma probleemistikuga kaitseministeeriumi taak juba vanast ajast,? tunnistas kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko möödunud nädalal. Tema sõnul teeb ministeerium hiljemalt suve alguseks lõpliku otsuse, kuidas ja mida firmaga edasi teha.

Samas on kaitseministeerium hoolimata kasvavast maksuvõlast tahtnud E-Arsenali viimaste aastate jooksul otseste riigihangetega hoopis rohkem toetada, kuid riigihangete amet ei ole paljudel juhtudel andnud luba ühe pakkujaga hanke korraldamiseks.

Kurioosseim näide on aastast 1999, kus kaitseministeerium leidis, et ainult E-Arsenal võib valmistada sõdurivoodeid. Riigihangete amet seda mõtet ei jaganud, luba jäi saamata.

E-Arsenali juhataja Lembit Tuuri kinnitusel tegeletakse praegu firma maksuvõlgade teemaga ning lähiajal otsustatakse ka ettevõtte edasine tulevik.

?Kui vaadata ettevõtte bilanssi, ei ole seal ühtegi krooni käibevahendeid. Tegelikult toimub majandustegevus just kreditoorse võla arvel. Meil on alati olnud normaalne kasum, majandustegevuse koha pealt ei ole mingeid küsimusi, küsimus on ettevõtte kapitali struktuuris. Kui riik otsustab, et ta aktsiakapitali rahaliselt ei laienda, siis ettevõte ilmselt erastatakse. Kui aktsiakapitali laiendatakse, jääb ta veel riigi alla. Ilma ekspertiisita ja äriplaanita ei võta keegi selliseid otsuseid vastu,? selgitas Tuur.

Riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veel ütles maksuvõlgadest rääkides, et kuna riigihankes otsustab ostja ehk antud juhul kaitseministeerium, kas maksuvõlg on probleem või mitte, siis riigihangete amet on selles küsimuses täiesti kõrvalseisja.

?Nemad otsustavad ka selle, kas ja kuidas suudab pakkuja riigihanget täita,? lisas Veel.

Aprillis kehtima hakanud riigihangete seaduse järgi ei pea relvade, laskemoona, lahingutehnika ja nendega seotud väljaõppevahendite ostmise ja teenuste tellimise puhul riigihankeid enam korraldama.