Mulgid pakuvad Statoilile katust

Priit Harik 18. aprill 2001, 00:00

Pilkupüüdvaid ja tavapärast automaattankla välimust eiravaid Statoili kiirbensiinijaamasid valmib sellel aastal Balti riikides 25. Tanklakatused toodab Norra kütusefirmale Viljandi Metallitööstus, kelle proovitöö osutus kvaliteetsemaks kui lõppvooru jõudnud Leedu firmal. ?Lepingu maht peaks olema umbes 50?60 miljonit krooni,? ütles aktsiaseltsi Viljandi Metallitööstus nõukogu esimees Jaak Sulg. Tema sõnul teeb firma Läti ja Leedu tanklatele vaid varikatused, kuid neli Eesti tanklat ehitab valmis tervenisti. Iga Eestisse rajatava tankla maksumus peaks Sule hinnangul olema 2,5?3 miljonit krooni, mis nelja tankla puhul teeks kokku 10?12 miljonit. Maikuus alustab Statoil uue suure konkursiga, et selgitada välja firma, kes toodab automaattanklate varikatused sajale Skandinaaviasse püstitatavale kiirbensiinijaamale. Jaak Sulg tõdes, et kuigi Balti riikide konkursi võit ja 25 tanklakatuse leping on taskus, ei tähenda see kergemat Skandinaavia konkurssi.

?Rinda tuleb pista kohalike tegijatega, keda Statoil võib eelistada,? arutleb Sulg. Samas teab ta, et hinnapakkumistes suudab Viljandi Metallitööstus vägagi konkurentsivõimeline olla. ?See on sisetundega mängimine,? naerab ta. ?Kõige rohkem tuleb karta vast Leedu firmat, keda me kord juba võitsime,? räägib Viljandi Metallitööstuse juht.

Statoil on oma 1-2-3 automaatbensiinijaamade turuletulekuga hiljaks jäänud. Nüüd püütakse mahajäämist tasa teha pilkupüüdvate disainilahendustega. Balti riikide 1-2-3 tanklate välisilme taga on arhitektid büroost Luhse & Tuhal. Saja Skandinaaviasse püstitatava tankla konkurss pole Sule sõnul eestipärane hankekonkurss, vaid läbirääkimispakkumine. ?Pakkumisi analüüsitakse väga põhjalikult ning konkursil osalejad saavad kõiki oma lahendusi põhjendada,? kiidab Sulg norrakate stiili. Samas võib konkurss lõppeda ka sellega, et projekt pannakse tagasi lauasahtlisse.

VMT suurim konkurent Eestis, ASi Maru Konstruktsioonid juht Heiki Laiverik hindab viljandlaste väljavaateid konkursil kõrgelt. ?Kvaliteediprobleeme pole, kindlasti suudetakse hinnaga paindlikumad olla? on Laiverik kindel.

Võimalik kaotus või konkursi katkemine Viljandi Metallitööstust ei hirmuta. Sulg näeb võidus hoopis ohtu ? müüakse ju sel juhul suur osa tootmisvõimsusest ühte kanalisse.

Umbes 25 aastat tagasi loodi EKE juhendamisel Viljandis KEKi metallitsehh. Kümme aastat tagasi lahkus koos majanduslangusega metallitsehhi sajast töötajast 60. Viljandi KEK ostis ennast põllumeestelt vabaks ning eri struktuuriüksused müüdi oma töötajatele maha. Metallitsehhist aktsiaseltsi loomine läks töötajatele maksma 120 000 krooni. Raha leidmine oli probleem, kuid vajalik summa klapiti siiski kokku. Sündis Viljandi Metallitööstus, mille omanikeks 20 firma töötajat.

1998. aastal loodi tütarettevõte VMT Ehitus. 100% VMT-le kuuluv firma annab täna tööd 50?60 inimesele. Aastakäive on umbes 60 miljonit krooni. Eelmisel aastal otsustas Viljandi Metallitööstus oma toodangut Soomes otse müüma hakata. Loodi VMT Steel OÜ, mille aktsiapakist 66% on mulkide käes ja 44% soomlaste valduses. Eelmisel suvel osteti ära ka 98% Viljandi Betooni aktsiatest. 10 miljoni kroonise aastakäibega kohaliku tähtsusega väikefirma arendusplaane ei taha Jaak Sulg veel paljastada. Sellel kevadel loodav VMT Tallinn hakkab Viljandis resideeruva emafirma Tallinna ja Põhja-Eesti esinduseks.

Viljandi Metallitööstus annab tööd 170 inimesele ning on suurimaid ettevõtteid Viljandimaal. Jaak Sule sõnul ei ole firmas probleeme lojaalsusega. ?Tundub, et lojaalsusprobleemi lahendamine läbi omanikutunde on õnnestunud strateegiavalik,? muheleb ta. Eelmisel aastal oli Viljandi Metallitööstuses töötaja keskmine palk 5440 krooni.

Viljandi Metallitööstus on tuntust kogunud nii Eesti Expo 2000 paviljoni ehitamisega kui ka suurtele lõbusõidulaevadele eritellimustöid tehes. Viljandist pärit arhitektide Andrus Kõresaare ja Raivo Kotovi suisa skandaalne porgandimeri tutvustas Saksamaal Expo 2000 raames Eestit ning oli ka Viljandi Metallitööstusele visiitkaardi eest. Eesti riigi mõistliku käitumise korral oleks tänaseks Saksamaal vanarauastatud näitusepaviljon võinud kodumaal laoplatsil paremaid päevi oodata. ASi Koger ja Partnerid juhataja Andres Koger nimetas täiesti arusaamatuks riigi käitumist, kes toetab lammutusrahaga Saksamaa majandust ja saadab Eestile tuntust kogunud paviljoni utiili. ?Botaanikaaeda ehitati ju ka uhke palmimaja, et paaril puul oleks hea olla,? toob Jaak Sulg võrdluse. ?Expo paviljonile oleks kindlasti leidnud mõistlikuma rakenduse,? on ta kindel.

Põnev ja väljakutseid pakkuv on ka eritellimuste täitmine luksuslaevu tootvale Soome laevaehitajale Masa Yards.

?Teeme tellimustöid Kariibi merel seilavate luksuslike n-ö pensionilaevade jaoks,? selgitab Sulg. Eritellimuste täitmisel on riskid suuremad, kuid samas on tehtud töö firmale väga heaks reklaamiks. Viimati valmistati lukslaeva ooperiteatrile ripplagi ja neli antiikstiilis treppi. Treppide maksumuseks kujunes 3?4 miljonit krooni.

Suurte ja uhkete projektide kõrvalt on Viljandi Metallitööstusel olnud mahti ka kodukandi elujärge toetada. Suursponsoriks ollakse Viljandi naisvõrkpalluritele.

Viljandi Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu tuletab meelde jõulukinki, mille Viljandi Metallitööstus kogudusele tegi. Ilma tasu nõudmata aidati kirikul tööle saada kellamäng, mis lammutati nõukogude ajal.

Estonia teatri katuseharjatorne tehes loobus VMT tulust. Küsiti vaid nii palju tasu, kui materjalile kulus. Sule sõnade kohaselt küsiti teatrimaja ühe 4 meetri kõrguse ning 2,8meetrise diameetriga katuseharjatorni eest 120 000 krooni, mis ongi selle tegelik väärtus. ?Vahel võib üks ettevõte seda endale lubada,? naerab Jaak Sulg.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing