Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiire majanduskasvu võtit tuleb otsida Eestist
Tänane Äripäeva korraldatud konverents Sakala keskuses vaeb kiire majanduskasvu võimalikkust Eestis ja arutleb, mida on vaja teha kasvu tagamiseks. Olnud kaks aastat surutises, pööras Eesti majandus läinud aastal taas tõusuteele.
Äripäeva arvates on kiire majanduskasv Eestis võimalik.
Esmane kiire majanduskasvu käivitusmootor on välisinvesteeringud, need omakorda sõltuvad majanduskliimast ja -vabadusest. Välisinvesteeringute kasvu üheks takistajaks on peetud ka kvalifitseeritud tööjõu vähesust Eestis. On ju tuttav tööandjate kriitika riigi aadressil, et riik ei tea, keda koolitada, ja tööandjad peavad ise endale tööjõu välja õpetama.
Ainult riigile lootma jäädes ja riiki sarjates ei jõua paraku kusagile. Eelkõige peab ettevõtja ise olema huvitatud tööjõu hankimisest ja tema harimisest, st inimestesse investeerimisest. Riik saab siin ainult kaasa aidata. Probleem välisinvestorite jaoks on ka kuritegevus ja korruptsioon. Kui suudame kõrvaldada need tõkked, mis pärsivad välisinvestorite tulekut Eestisse, hakkab ka majandus kasvama ning kohapealsete ettevõtjate elu läheb paremaks. Jätkuvalt tuleb otsida teid välisinvesteeringute suurendamiseks. Alahinnata ei saa muidugi ka Eesti enda ettevõtjate investeeringuid. Paraku vaid kohalikest kapitalistidest ei piisa. Majanduskasvu kiirendamiseks jääb nende rahast väheseks.
Välisinvesteeringud loovad aluse ka väikeettevõtete tekkeks. Välisinvestor toob raha, mis läheb väikeettevõtjale, kes peab restorani, parandab autosid, ehitab, peseb, triigib jne.
Samuti tuleb paindlikumaks muuta meie tööjõuturgu. Näiteks peab olema võimalus kiiresti töötajaid koondada. Esmapilgul tundub see väide karm, ent paindlikkus aitab luua uusi töökohti. Tööjõuturg peab olema ka tunduvalt avatum, et saaks vajadustele vastavat tööjõudu väljast sisse tuua.
Muidugi tuleb ka kohalikke töötajaid motiveerida enam ja efektiivsemalt töötama. Meile endile tundub küll, et teeme väga palju tööd. Paraku on võrdlusmoment töötamine nõukogude ajal, mitte töötamine läänes.
Samas makstes töötajale ikkagi häbiväärselt vähe palka, ei olegi võimalik talt väga suurt tööpanust nõuda. Osalt on meie tööjõupuuduses süüdi ka väike töötasu. Üks võimalus motiveerida töötajaid on viia ettevõte börsile ja teha töötajatele aktsiaemissioon. Praegu hoiab töötaja raha pangas ja ettevõtja laenab selle raha temalt panga vahendusel. Seda saab teha aga otse ehk emiteerida töötajaile aktsiaid. Kui töötaja tunneb end omanikuna, on ta motiveeritud paremini töötama ? enda huvides ikkagi. Risk oma investeeringuga kaotada paneb töötaja hoopis teisiti mõtlema.
Niisiis on majanduskasvu kiirendamise võti meie endi käes. Ja võtmesõna on investeeringud: peame meelitama välisinvesteeringuid, peame investeerima inimestesse, nende harimisse ja motiveerimisse.