Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soomlased ennetasid buumi

    Helsingi börs arenes üheksakümnendate teisel poolel tormiliselt. Turukapitalisatsioon kasvas viie aastaga aastatel 1996?2000 üle kuue korra 320 miljardi euroni. Väärtpaberitehingute käive kasvas sama ajaga 13 korda 227,2 miljardi euroni. Võrreldes 1999. aastaga börsi käive möödunud aastal kahekordistus.
    Kahtlemata on oluline osa Helsingi börsi viimaste aastate buumist tingitud Nokia edukusest mobiiltelefonide ning telefonivõrkude maailmaturul. Põhjanaabrite edu ei saa aga seletada üksnes Nokia tõusuga maailma juhtivate ettevõtete hulka ning kaubamärgi tuntuse poolest maailmas viiendale kohale. Vundamendi edukale Helsingi börsile on ladunud Soome väikeaktsionärid.
    Soomes on palju tugevaid suurte traditsioonidega ettevõtteid, mille aktsiaid on soomlased omandanud juba aastakümneid. Eriti tugev on metsa- ja paberitööstus ? UPM-Kymmene, Metsä-Serla, Stora Enso. UPMil on kokku üle 60 000 aktsionäri, kellest 37 omab alla 100 ja 50 protsenti 101?1000 ettevõtte aktsia. Alla 100 aktsia omavate aktsionäride hulk Soome börsiettevõtete omanike hulgas on küllaltki märkimisväärne.
    Soome ettevõtete lipulaeval Nokial on kokku 2,5 miljonit aktsionäri, kellest 100 000 on põhjanaabrite eraisikud. Tõsi, neile kuulub vaid 4 protsenti korporatsiooni aktsiapakist. Nokia-taolisel suurel ettevõttel on tänu töötajatele suunatud optsiooniprogrammide palju oma töötajatest aktsionäre. Kuna ettevõte on suur, siis on ka selle aktsionäride arv küllaltki märkimisväärne.
    Vaadates Helsingi börsil noteeritud ettevõtete omanike struktuuri, torkab silma kodumajapidamiste (sisuliselt väikeaktsionäride) küllaltki kiire kasv viimase viie aasta jooksul. Minu suureks üllatuseks ei olnud väikeaktsionäride lisandumise kiirus 1999. aastal ja 2000. aasta esimeses kvartalis kõige suurem, kuigi sel ajal kerkisid nii Nokia aktsia hind kui ka Hex-indeks kõige kiiremini.
    Kodumajapidamiste arv Helsingi börsil noteeritud ettevõtete aktsionäride hulgas kasvas eelmise viisaastaku jooksul kõige järsemalt 1997. aasta neljandas ja 1999. aasta teises kvartalis. Viimane väikeaktsionäride hüppeline kasv toimus kaks kvartalit enne börsiralli algust.
    Kas olid soomlased tõesti nii ettenägelikud, et oskasid börsibuumi ette näha? Vaevalt küll. Pigem oli tegemist majanduse üldise arenguga. Majanduskriis oli lõppenud ning majandus kasvas küllaltki kiiresti. Inimeste jõukus kasvas ning järjest enam tekkis vaba raha, mida paigutati ka börsile. Kuna aktsiaid osteti õigel ajal, on viimase aasta jooksul toimunud tagasilöök ka kergemini talutav. Nokia aktsia on küll aastaga kaotanud veidi üle poole oma kõige kõrgemast väärtusest, aga need, kes omandasid väärtpaberid näiteks 1999. aasta mais, on endiselt kerges plussis.
    Vastandina tooks siia 1996.?1997. aasta buumi Tallinna börsil. Meie väikeaktsionärid alustasid börsile investeerimist tavaliselt siis, kui aktsiate hinnad olid kõige kõrgemal tasemel või selle lähedal. Peagi oli tulemas krahh ning eestlaste esimene börsikogemus lõppes paljudele nukralt. Negatiivsest kogemusest pole senini üle saadud ning vaatamata sellele, et Äripäeva indeks on paari viimase aasta jooksul kerkinud 25?40 protsendi, pole väikeinvestoreid lisandunud. Üheks põhjuseks on ka meie väärtpaberituru väärnähtused, näiteks siseinfo kasutamine ning mitme ettevõtte ülevõtmine.
    Loodetavasti kandub põhjanaabrite positiivne kogemus peagi üle ka siiapoole Soome lahte. Aluse positiivseteks ootusteks annab kahe naaberbörsi ühinemine.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.