Konkurents on ainult digitaaltelefonidele

Rakveres elav Andres Sarkovski soovis oma sidekulusid vähendada ja hakkas Tele2 kliendiks. Tele2-lt kliendilepingu kätte saades avastas ta aga, et operaatorkoodi 102 vahendusel odavate kauge- ja kohalike kõnede tegemisega tuleb oodata, kuni tema analoogtelefon vahetatakse digiliini vastu. ?Lepingus oli kirjas, et momendil ei saa analoogtelefoniga nende teenuseid kasutada, aga varsti saab,? räägib Sarkovski. ?Ei tea, kumb neist siis kiiremini ette jõuab, kas Tele2 hakata pakkuma teenuseid analoogtelefonidele või Eesti Telefon paigaldab mulle koju digitaaltelefoni. Sel aastal lubati vähemalt.?

?Kõik on puhtalt Eesti Telefoni taga, neil on ettekäänded seaduse poole pealt,? räägib Tele2 juhatuse esimees Ivar Lukk. ?Neid analoogtelefoniga kliente, kes sõlmisid meiega lepingu ja teenust ootavad, ei ole palju, aga neid, kes ootavad meie teenust, on küll palju. Loodan, et kuu aja pärast on probleemid lahendatud.?

?Olukord on muret tekitav,? ütles ka Unineti turundusjuht Jüri Luud. ?Eriti palju vastukaja on olnud Saaremaalt, kus inimesed ei ole saanud meie kliendiks hakata.?

Eesti Telefoni pressiesindaja Anu Vahtra ütleb, et 1. aprilli seisuga oli Eesti põhiliinide digitaliseerimise tase 71,5 protsenti. ?Sel aastal on plaanis Harjumaa telefonijaamade digitaliseerimine ja fiksvõrguga liitumiste suurendamine, Rakvere linna digitaliseerimisel tööd käivad,? räägib Vahtra, kelle sõnul võib aasta lõpuks Eestis jõuda digitaliseerimine 75 protsendi tasemele. ?Eesmärki, et kõik oleks digitaliseeritud, meil pole, kõik kliendid ei tahagi 25 krooni võrra suurema kuumaksuga digitelefoni.?

Vahtra sõnul on ET pakkunud teistele operaatoritele, et nemad ostaksid ET-lt arveldusteenust või nende kliendid kasutaksid pin-koode, mille kaudu saaks helistada. ?Arveldusteenust ei taha nad osta, läbirääkimised teiste sidefirmadega on soikunud,? tõdeb ta.

Ka Kohilas asuvas paberivabrikus Lindegaard Eesti kasutatakse ikka veel analoogliine. ?Need on juba täiesti ajast ja arust ning ei vasta meie nõudmistele,? nendib Lindegaard Eesti tehnikajuht Heikki Läti.

?92 protsenti ettevõtte toodangust läheb ekspordiks, üle poole sellest Rootsi, partnereid on ka Austraalias, seega väliskõnesid teeme palju,? räägib firma finantsjuht Tiiu Sõnajalg. ?Eelmisel aastal oli meil sidekulu miljon krooni. Usun, et sel aastal hoiame raha rohkem kokku.?

?Tahtsime saada uue digitaaljaama, Tele2 vastas kohe, et nemad ei tegele sellega, Uninet käis isegi kohal, kuid siiski loobus, digitaaljaama paigaldab meil varsti Eesti Telefon,? lisab Sõnajalg. ?On hea, et sideturg on nüüd vaba, kui mainid konkurentide nimesid, hakatakse kohe aktiivsemalt tegutsema ja liigutama ennast.?