Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööandja ja töötaja saavad ühist asja ajada

20. aprill 2001, 00:00

Viimase sajakonna aasta ajalugu näitab, et töötajate olukorda pole parandanud mitte niivõrd barrikaadide püstitamine, kuivõrd kokkulepped. Eriti tõendab seda Põhjala kogemus. Piisab pilguheidust Soome TV uudistesse, kus pidevalt on teateid tulupoliitilistest läbirääkimistest, palgalepetest jne. Streikidest ka, aga põhirõhk on läbirääkimistel. Teistes Põhjala riikides on pilt sama ilmekas.

Eestis on sinnani veel pikk maa, kuigi, esimene pääsuke jõudis kohale detsembris 1999. Siis kirjutasid Ametiühingute Keskliit (EAKL) ning Tööandjate ja Tööstuse Keskliit (ETTK) alla sotsiaalpartnerite koostöömemorandumile. Toona lootsin, et kahepoolsed lepped tööturu osapoolte vahel muutuvad igapäevasteks. Ometi tuli järgmist sammu oodata. Alles tänavu 14. märtsil allkirjastasid EAKL ja ETTK sotsiaalpartnerluse kokkuleppe. See oli sotsiaaldialoogis kaua oodatud teine samm.

Märtsilepe võib esmapilgul bürokraatlik tunduda. Ometi on sel oluline sisu. Kõigepealt tunnustavad EAKL ja ETTK teineteist nii riigi, regiooni, majandusharu kui ka ettevõtte tasandil. Samas öeldakse, et omavahelisel suhtlemisel on kõige tähtsam dialoog. Ametiühingute ja ettevõtjate ühenduste struktuurist johtuvalt on see kõige otstarbekam majandusharude tasandil.

Tagamaks kõigile ettevõtteile ühesugused mängureeglid võimalus majandusharu kollektiivlepingud laiendada ja muuta kohustuslikuks kõigile antud majandusharus tegutsevatele firmadele. Seda lubab mullu muudetud kollektiivlepingu seadus.

Transpordi ja -teetöötajate Ametiühing ja Autoettevõtete Liit ongi otsustanud, et nende poolt allkirjastatud kollektiivleping laieneb kõigile selle majandusharu töötajaile. Selleks on vaja, et sotsiaalminister avaldaks laiendatud kollektiivlepingu tingimused Ametlikes Teadaannetes.

Teine märtsileppe oluline mõte on, et osapooled teevad koostööd sotsiaal- ja tööseaduste täiendamisel. Aluseks võetakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid ja Euroopas levinud põhimõtted. Sellest lähtudes allkirjastati kokkulepe töötuskindlustuse põhimõtete kohta.

Dialoogi ja partnerlust silmas pidades esitas EAKL oma taotlused tänavusteks kolmepoolseteks läbirääkimisteks. Need puudutavad kolme põhjapanevat teemat. Esiteks tulupoliitika. Meie soov on, et edaspidi tõstetaks alampalka, töötu abiraha ja maksuvaba määra kindla valemi alusel.

Teiseks tahame, et kolmepoolsetele läbirääkimistel jõutaks kokkuleppeni tööhõive alal. Selle sisu peaks olema täieliku tööhõive saavutamine kaugemas tulevikus. Lähim eesmärk oleks tööpuuduse kasvu peatamine, tööga hõivatute arvu suurendamine, uute töökohtade loomist toetavate meetmete väljatöötamine ning tööturupoliitika suurem rahastamine. Soovime, et loodaks töötajate täiend- ja ümberõppe süsteem.

Kolmandaks tahaksime jõuda töösuhete edendamise kokkuleppeni. See puudutaks töötajate esindajate teavitamist ja nendega konsulteerimist. Lepe peaks kajastama ka töötajate esindajate kaasamist riigi osalusega ettevõtete ning avalikku teenust osutavate äriühingute nõukogudesse.

Sotsiaalpartnerid pidasid meie ettepanekuid läbirääkimisi väärivaks. Silmas pidades, et töö on kõige alus, on kokkulepete keskmes palka, töösuhteid ja tööhõivet puudutav lepe. Lisades siis Eesti Suurettevõtete Assotsiatsiooni algatuse sõlmida Iirimaa eeskujul laiapõhjaline koostöölepe on lootust, et ühiskond on pöördumas näoga tööinimese poole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:24
Otsi:

Ava täpsem otsing