Ometi üks hea hinnatõus ? ekspordi suunal

23. aprill 2001, 00:00

Eesti kaupade ekspordihinnad tõusid esimeses kvartalis 17,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See on hea uudis. Üsna tavaline on nurin, et me ekspordime väheväärtuslikku kaupa (allhanget jne) ega suuda seetõttu võtta ekspordist maksimumi. Tegelik pilt on Eesti eksportöörile tunduvalt rõõmsam.

Ekspordihindade tõusu tuleneb kaupade struktuuri paranemisest, soodsast võimalusest tõsta müügiriigis oma toodete hindu, samuti dollaritsoonis realiseeritud kauba kallinemisest tänu valuutakursile. Positiivsed trendid peaksid ettevõtjaid senisest rohkem julgustama oma kaupa välisturgudele viima.

Optimismi käegakatsutavaim vastuväide võib seisneda lihtsas tõsiasjas, et Elcoteq vähendas Ericssoni tellimuste äralangemise tõttu oma tootmis-, st ekspordivõimsusi. Langes ära suur osa lihtsate pooljuhi-pirtsude ekspordist.

Ent sel juhul näitab ekspordihinna tõus Eestis valmistatud n-ö lõpptoodangu soodsat hinnatrendi välisturul, sisuliselt selle konkurentsivõime kasvu. Kuna impordihinnad on aastaga tõusnud üksnes 2,2%, siis tasub kuhjaga ära ka importtoormest kauba valmistamine ekspordiks.

Seda väidet saab muidugi rakendada ekspordile-impordile keskmiselt, üksikute tootmisharude lõikes võib olukord olla erinev ega pruugi võimaldada taolist arbitraa?i.

Sellegipoolest pole 1995. aasta algusest, mis ajast alates on meie käsutuses võrreldav statistika, sedavõrd suurt tõusu olnud.

Kuivõrd umbes kolmveerand ekspordist suundub krooniga fikseeritud valuutakursiga riikidesse, siis on soodsa hinnatõusu taga avanenud võimalus oma toodete hindu tõsta. Siin räägivad kaasa asukohamaade kiirenenud inflatsioonitempo, kasvõi taas galopeeriv inflatsioon Venemaal. Kui rubla ei devalveeru uuesti, on seis meie eksportööridele soodne.

Kuid ka meie enda inflatsioon kiireneb: tarbijahinnad esimeses kvartalis pluss 5,9%, tootjahinnad 6,2% ja ehitushinnad 6,0%.

See tähendab tootmise kallinemist, omahinna tõusu, samuti võib hinnatõus põhjustada tarbijate seas nõudluse vähenemist. Ent hinnatõusu peapõhjusi tuleb otsida haldussektorist: tervishoid 10,4%, eluase 9,7%, transport 8,2%, haridus ja lasteasutused 8,0%. Otseselt tootmisega on vähe pistmist.

Et tootjahinnad käivad tsükli võrra tarbijahindadest ees, siis pole oodata THI kiiret langust. Majanduslikku aktiivsust stimuleeriv intressimäärade alanemine võib samuti kiirendada inflatsiooni. Ehk lohutab ettevõtjat ja tarbijat veidi teadmine, et majanduskasvuga kipub kaasnema ka inflatsiooni kiirenemine.

Kuna allhanke hinnad naljalt ei tõuse, siis viitab eksporttoodangu hinnatõus ka allhanke vähenemisele. Seega ? rabelgem välja meile justkui ülevalt poolt määratud igavese allhankija staatusest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:24
Otsi:

Ava täpsem otsing