Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Laenugarantiid arenguks

24. aprill 2001, 00:00

Eestis on oluliselt vähem ettevõtteid ja oluliselt kõrgem tööpuudus kui arenenud riikides (vt ?Indikaator?). Võiks ju arvata, et tegu on meie rahvusliku eripäraga, et meil on kohe selline aastasadade orjaelust siginenud soodumus palgatöötaja olla ning kui see leib millegipärast otsa lõpeb, siis on sotsiaaltoetus ainuke mõeldav alternatiiv. Vanarahvas teadis aga ka seda, et tühjalt kohalt midagi ei teki ning et sõnnikut tuleb visata sellele taimele, mis kasvab. Siit ka kahtlus, kas me oma ettevõtluse taimelava ikka piisavalt väetame?

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt olemasolevate ettevõtete hulgas septembris 2000 läbiviidud küsitlus tõi olulisemate kasvu takistavate asjaoludena välja piisava nõudluse ja kvalifitseeritud tööjõu puudumist ning finantseerimisraskused. Nii näiteks märkisid 44% küsitletud elektroonikatööstuse ning 17% puidu- ja mööblitööstuse ettevõtetest raskusi finantseerimisel, samas ükski infotehnoloogiafirma seda ei kurtnud.

Mul puuduvad andmed Eesti alustamisjärgus olevate ettevõtete statistika kohta, kuid Euroopa küsitlusi vaadates võib arvata, et asjad meil ei ole paremad.

Euroopa Komisjoni tellimusel küsitles KPMG eelmisel aastal 8000 ettevõtet 19 Euroopa riigis. Kõigi küsitletud riikide väike- ja keskettevõtted tõid rahastamise allikatele ligipääsu välja ühe olulisema probleemina. Seejuures ilmnes selge tendents, et väiksematel ettevõtetel oli see probleem teravam. Alustavatest ettevõtetest iga neljas nimetas rahastamisraskusi oma põhiprobleemiks. Innovaatilistel ettevõtetel oli rahastamismuresid vähem, sest heade perspektiivide tõttu suhtusid pangad neisse hästi.

Arenenud riigid Euroopas ja mujal on oma ettevõtlussektori edendamiseks juba aastaid suunanud olulisi summasid. Nii näiteks said aastail 1989?99 ligi 1,5 miljonit ehk 8% Euroopa Liidu väike- ja keskettevõtetest toetust ELi struktuurfondidest. Muljetavaldav on ka eri riikide algatatud või toetatud laenu- ja garantiiskeemide ulatus. Näiteks Soomes said riigi poolt tuge 22 000 ettevõtet (10%), Kanadas 40 223 (4%), Prantsusmaal 40 000 (20%), Saksamaal 85600 ettevõtet ja Norras 15 000 (14% ).

Minule teadaolevalt oli Eestis otselaene ja garantiisid kasutanud ettevõtete arv eelmise aastas lõpus alla ühe protsendi. Ettevõtlust toetavate asutuste killustatus ja nende mõju väike ulatus oli üks peamisi põhjusi, miks eelmisel aastal sihtasutuste reform ellu kutsuti.

KredExi (Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus) loomisega astus valitsus pika sammu edasi ettevõtluse arendamiseks eraldatavate vahendite tõhusama kasutamise suunas. KredExi garantiitooted võimaldavad pankadel laenu anda teatud osas kõrgema riskitasemega, aga siiski perspektiivikatele projektidele (vt tabel). Seega avardavad laenugarantiid kapitalile ligipääsu võimalusi eelkõige alustavate, väikeste ja kiirelt laienevate ettevõtete jaoks.

Garantiiskeemide puhul on oluline, et säiluks erinevate osapoolte vastutus projekti õnnestumise eest.

Lõunanaabritelt Leedust on võtta hea näide, kus valitsus soovis garantiide abil forsseerida põllumajanduse arengut. Aastail 1997?1999 pakkus Leedu Maaelu Laenude Tagatisfond pankadele 100% garantiid, et need finantseeriksid talunike traktorite ja muu põllumajandustehnika ostu. Et asi oleks kindlam, vormistati traktorid ja tehnika Tagatisfondile pandiks. Vilju ei tulnud kaua oodata ? juba aastaks 2000 oli Tagatisfondist saanud Leedu suurim masina- ja traktorijaam. Laenud läksid massiliselt halvaks ja põllumajandustehnika järelturuhind kukkus kolinal. Ehmunud valitsus tõmbas garantiikatte 70 protsendile ja andis laenude hindamise ning pantide seadmise ja realiseerimise tagasi pankade kätte.

Tagatisfondi juhataja kurdab, et senise 100% garantiiga harjunud kliendid tõmbavad nina vingu ega taha madalamast garantiikattest kuuldagi.

KredEx tagab laenust kuni 75%. Ettevõtja enda vastutus laenu eest on esmane. Kui ettevõtja ei suuda laenu kohaselt teenindada, siis realiseeritakse esmalt tema tagatisvara. Kui tagatisvara realiseerimisest saadud tuludest panga nõude täitmiseks ei piisa, maksab KredEx pangale garantii välja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing