Lõhutud klaas kui indikaator

Sulev Oll 24. aprill 2001, 00:00

Majanduses läheb praegu halvasti, näitab Külli Rajapuu baromeeter. Tänavu kolme kuuga on ainuüksi Tallinnas lõhutud 843 autoklaasi ehk 231 võrra rohkem kui mullu.

Suhtarvude keeles näitavad politseist saadud andmed Esti majanduse peaaegu 1,4kordset langust.

Külli Rajapuu juhitava firma näitajad nii suurt langust ei kajasta. Autoveris kasvas katkiste klaaside asendamine tervetega 11 protsendi võrra. ?Nii suurt lõhkumise taset kui aastal 1999 õnneks veel saavutatud pole,? sõnas Rajapuu. ?Aga suveürituste ehk klaasilõhkumise kõrgaeg on alles ees.?

Salva Kahjukäsitluse OÜ juhataja Kaupo Kaareste andmetel on lõhutud küljeklaaside osa suurenenud eriti eelmise suvega võrreldes. ?Praegu moodustab lõhutud küljeklaaside hüvitamine 17,6% kaskokindlustuse juhtude arvust. Numbrid on küllaltki tõetruud, sest Salva on väidetavalt üks väheseid, kes klaaside puhul omavastutust ei rakenda.

Politsei pakutud lõhkumisandmed seadis Autover Autoklaasi esinduse juhataja Külli Rajapuu siiski kahtluse alla. Tema väitel ei pöördu paljud autoomanikud politseisse sellest ajast, kui paljud kindlustusfirmad hakkasid klaasi purunemist omavastutuse sisse arvutama. ?Inimesed kurdavad juba poolteist aastat, et neile ei korva klaasi lõhkumist keegi,? ütles Rajapuu.

Politseist mööda käimist kinnitas ka politseiameti korrakaitseosakonna ülemkomissar Udo Rehkalt. ?Kannatanud lakuvad oma haavad ise,? sõnas ta. ?Politseinikke peetakse asjatuteks jooksutajateks, kes varastatut üles ei leia,? sõnas ta.

Rehkalti sõnul tekitab niisugune suhtumine karistamatuse tunde ja annab nii maki- kui ka teiste autos sisalduvate esemete varastele hoogu juurde.

Tavaliselt purustavad vargad sõiduauto küljeklaasi, sest kolmekihilise esiklaasi purustamisega pole mõtet jännata.

Peale selle sunnib varast küljeklaasi kallale tõik, et sealtkaudu pääseb ihaldatavale kraamile paremini ligi. Juhipoolset ja kaasistujapoolset klaasi lõhutakse enam-vähem võrdselt, kinnitati autoteenindustest.

Vähem on neid huligaane, kes klaase niisama lõhuvad. ?Siiski on autodest leitud nii telliseid kui kõnniteeplaate,? tõdes Udo Rehkalt.

Varaste ahvatlejaks peab Rehkalt autoomanikke endid. ?Autodest on varastatud nähtaval olnud kohvreid, kus terve firma asjaajamine alates dokumentidest ja pitsatitest sees,? rääkis ta.

Harva varastatakse klaas ise. Keskmiselt kaob Tallinnas akna eest kaks autoklaasi kuus. ?Tegemist on kummitihendiga klaasidega, näiteks busside külgakendega,? kommenteeris Klaasiteeninduse ASi müügijuht Väiko Dorbek.

Auto esiklaasid, mida rikub piki klaasi jooksev pragu, on aga mitte kivi või kurjategija, vaid autoomaniku enda ohvrid. ?Niisugune pragu tekib talvel, kui külma ilmaga suunatakse soe õhk klaasile alles siis, kui salongis piisavalt soe,? rääkis Dorbek. ?Suure temperatuuride erinevuse tõttu ei pea klaas pingele vastu.? Klaasi pragunemine tähendab seda, et ülevaatust niisugune auto ei läbi.

Kõige vähem peab katkiminekut või -löömist kartma tagaklaas. Kivi sinna ei lenda, külm ja soe teda praguliseks ei painuta. Reaalne oht varitseb nende autode tagaklaase, millel tagumised kõlarid kergelt auto külge kinnitatud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing