Tulviste eelistamine toob magusaid ametikohti

Kuu aja eest presidendikandidaadina üles kerkinud Peeter Tulviste on imelühikese ajaga senisele rahva lemmikule Toomas Savile kõvasti kandadele astunud. Napp seitsmeprotsendiline edumaa oli Savil aprilli alguses veel olemas, kuid kuu lõpuks on Tulviste Savist mööda läinud.

?Arvan, et oleme vähemalt võrdses seisus,? on Tulviste enesekindel. Ja põhjust tal on. Ta on värske tegija poliitikas, temaga ei seostu tüütuid skandaale ega poliitilist poriloopimist. Rääkimata sellest, et Tulviste on aastaid juhtinud üht Eesti rahva hariduse ja isamaalisuse kantsi, Tartu Ülikooli.

Kuna presidendiks saab vaid üks, peab kolmikliit ühel hetkel otsustama, kumba ta rohkem toetab, kas Savi või Tulvistet. ?Meie kandidaat võiks küll saada toetust nii Reformierakonnalt kui ka Isamaaliidult,? leiab Isamaaliidu peasekretär Andres Ammas.

Savi seevastu peab erakondadevahelist kokkulepet presidendi küsimuses riigikogu liikmete, kõigi volikogude liikmete ja demokraatia solvamiseks. ?Võin kinnitada, et sellist kokkulepet ei tule. Mina oma pikaajaliste toetajate usaldust ei reeda, lähen kindlasti valimistele ja võitma,? teatab Savi.

Eesti poliitikas võivad kokkulepped sõlmuda ka presidendikandidaatide enda tahtest olenemata. Poliitikute hulgas liigub juba ringi mõtteid, et kui Tulviste saaks presidendiks, tugevdaks see Reformierakonna ja ka Mõõdukate võimalusi teiste poliitiliste tippkohtade haaramiseks, näiteks langenud mainega peaministri väljavahetamiseks.

Mõned poliitikud peavad seda loogiliseks sammuks, samas pole Reformierakond eriliselt huvitatud praeguses olukorras ja vaid veidi enne järgmisel aastal algavat riigikogu valimiste kampaaniat peaministritoolile asuma. ?Minu arvates tuleb see kõne alla pärast kohalikke valimisi,? kinnitab ka Tulviste.

Savi ei usu sellistesse poliitilistesse kokkulepetesse, sisuliselt tähendaks see ühe kandidaadiga valimisi, sest väljastpoolt kolmikliitu praegu Eesti presidenti ei paista. ?Ma ei usu ka, et Isamaaliidus oleks keegi Tulviste valimiste-eelset mahamüümist mõne täiendava ministrikoha eest tõsiselt arutanud,? märgib Savi.

Kui Isamaaliit kaldub pigem ühe kandidaadi toetamisele terve kolmikliidu poolt, siis Reformierakond toetab Savi seisukohta.

?Kolmikliidul oleks väga keeruline loobuda esialgses etapis mõnest oma väga populaarsest kandidaadist, kuigi varast kokkulepet ei saa välistada,? ütleb Reformierakonna juhatuse liige Jürgen Ligi.

Populaarsus rahva hulgas ei tähenda muidugi veel presidendiks saamist, kui meenutada 1992. aastat, mil ülipopulaarne Arnold Rüütel sai Lennart Merilt ikkagi lüüa.

Konkurenti hinnates peab Savi Tulviste tugevuseks vaieldamatu erudeerituse kõrval toetust akadeemilise eliidi hulgas. ?Ja kahtlemata on ta impulsiivne tegutseja ja mõnus naljanina, mis tuleb rahvaga kontakti leidmisel alati kasuks,? väidab Savi. ?Minu plussiks on, et ma oleksin Eestile hea ja tasakaalukas president.?

Tulviste hinnangul on nii Savi miinuseks kui plussiks see, et ta on kaua poliitikas olnud. ?Savi on palju tuntum kui mina, ta on olnud pikki aastaid riigi esimese kolme mehe hulgas,? ütleb Tulviste.

Savi usub, et Tulviste toetus rahva hulgas läheb tema omast mõneks ajaks isegi mööda. ?Kaugemat tulevikku ei tahaks ennustada, aga ma näen seal Peetrit siiski selg ees vastu tulemas,? arvab Savi. ?Peamiselt seepärast, et salongipoliitika asemel kerkivad päevakorda asisemad ja sisulist otsustavust nõudvad küsimused.?