Kaks Ameerikat pannakse kokku

Sirje Rank 25. aprill 2001, 00:00

Nädalavahetusel sündis vihaste demonstrantide piiramisrõngas uus ambitsioonikas vabakaubanduskava, mis liidab aastaks 2005 maailma suurimasse kauplemisblokki 34 riigi 800 miljonit inimest Kanadast Lõuna-Ameerikani.

Kui mõte teoks saab, võib 1994. aastal sündinud Põhja-Ameerika vabakaubandusala (NAFTA) põhjal ennustada tõelist kaubandusbuumi regioonis, mis mullu tootis kaupu ja teenuseid kokku 11 triljoni dollari väärtuses.

Tegelikud väljavaated on siiski üsna problemaatilised. Näilist üksmeelt õõnestab rida erihuvisid nii maailma suurimale turule vabamat pääsu ihkavas Ladina-Ameerikas kui USAs, mille president George W. Bush on oma isa 10 aastat tagasi välja öeldud mõtet aktiivselt toetama asunud. Kõigest päev pärast lepingu allkirjastamist teravnes Argentiina finantskriis, mis võib destabiliseerida kogu piirkonna.

Peamisi kõhklejaid vabakaubandusliidus on praegu Brasiilia, Ladina-Ameerika suurim majandus, mis tahab oma tööstust USA tugevate firmade konkurentsi eest kaitsta. Ka USA ise pole mingi vabakaubanduse kants, kui võtta toetus põllumeestele või trahvitollid odava terase impordile. Vastaseid on nii tööstuse, ametiühingute, keskkonnakaitsjate kui põllumeeste hulgas. Küll nõutakse miinimumpalka ja keskkonnastandardeid, küll muid protektsionistlikke trikke. Samuti on ees vägikaikavedu USA kongressis, kellelt Bush taotleb kaubandusläbirääkimisteks volitusi, mis jätaks kongressile vaid lepingute kinnitamise osa.

Euroopa võtab väljavaadet ühinenud Ameerikast tõsiselt ja on seadnud vabakaubanduslepingu Lõuna-Ameerika suurima kaubandusbloki Mercosuriga oluliseimaks kaubanduspoliitiliseks eesmärgiks. Ilma lepinguta riskivad eurooplased Põhja-Ameerikale avanevas Lõuna-Ameerikas tollimüüri taha jääda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:24
Otsi:

Ava täpsem otsing