Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Klaasvitraa? mõjub kui värviteraapia

Kateriin Leini 25. aprill 2001, 00:00

OÜ Peegelprof kunstnik Marita Rebane mainib, et siiski ei tohiks vitraa? tööl pilgupüüdja olla, kuid kuna klaas pole pealetükkiv materjal, võib ta nii mõnessegi büroosse sobida. Eriti hästi passib vitraa? puhkenurka. Loomulikult tuleb jälgida ka muid rõhuasetusi ruumis.

?Klaasimaailm on igal aastaajal, igas valguses eriline. See on nagu värviteraapia,? arvab Anneli Tann Vitraa?imaailmast. Ka Marita Rebane kinnitab seisukohta, et värviline klaasilaik aknal või seinal võib töökeskkonnas ainult hästi mõjuda.

Siiski mainib Rebane, et klaas on väärikas materjal ja nõuab head maitset, teda ei olegi niisama lihtne igasse interjööri sobitada. ?Kuid teisalt kui selline dekoratiivne detail ruumi põhimõtteliselt sobib, on edasine passitamine lihtsam. Vitraa?ide juures saab ju tellija soovi korral valida ka ise kasutatavaid värve,? arutleb Rebane vitraa?ide võimaluste üle.

Klaasikunstnik Meeli Kõiva loomingus võib ilmekalt näha, et monumentaalsed valgusobjektid sobivad ka modernsetesse kõrghoonetesse.

Vitraa?e ei paigutata ainult akendele. Ühe võimalusena kaunistatakse nendega heledaid seinu, uksi või suuri peegelpindu. Kui vitraa? ripub valgust mitteläbilaskval vertikaalpinnal, on oluline näiteks klaasi värvide intensiivsus. Siis saab kasutada ka läbipaistmatud klaasisorte.

Vitraa?ide juures kasutatava klaasi kvaliteeti hinnatakse värvide, sära ja läbipaistvuse järgi.

Enamlevinud on tina- või vaskraamistikku tehtud klaasvitraa?id. Betoonraamistikku installeeritud monumentaalseid klaasobjekte Eestis eriti ei tunta. Eksperimentaalvitraa?i argisesse bürookeskkonda ei soovitata.

Olemas on ka lihtsam ja odavam võimalus ruumi kaunistada, nimelt kasutada mitte nii pretensioonikat kilevitraa?i. Siin saavutatakse kujundid ja värvilahendused isekleepuvate kilede, tinalintide ja erinevate valgustmurdvate klaaselementide kasutamisega.

OÜ Andrese Klaasistuudio müügikonsultant Kati Paeorg leiab, et emotsionaalselt on värvilise klaasi tükikestest klaasvitraa? kilevitraa?ist mõnusam. Ka võhiku silm teeb neil vahet, kuid see ei tähenda, et kilevitraa? oleks näiteks koledam kui klaasvitraa?.

Nende toodete hinnavahe on siiski mitmekordne. Kati Paeorg toob näite, et kui klaasvitraa?i ruutmeetri hind algab 10 000 kroonist, siis kilevitraa?i ruutmeetri hind on umbes viis korda odavam.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:24
Otsi:

Ava täpsem otsing