Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Edukas jääb oma liistude juurde

Erle Rudi 26. aprill 2001, 00:00

Arsi Kook võib naljaga pooleks öelda, et ta on juhtinud valitsusremonti vähemalt kolme peaministri ajal.

Arsi Kook peab oma karjääri juures oluliseks stabiilset arengut. Kuigi üheksakümnendate aastate alguses tuli tal sularaha nappuses korraldada firma fuajees suhkrumüüki, pole Kook kunagi kaldunud kõrvale valitud erialalt. Lisaks Toompea parlamendihoone majade taastamisele on kindlalt kätte võidetud turuni?? toonud firmale mitmete saatkondade ja vanalinna ärihoonete ehitamise au.

Ehituseriala lõpetanud juhtivtöötajate osakaal erinevates valdkondades on üsna suur. Kuidas teie hindate saadud haridust?
Olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinsenerina. Paljud ehituseriala lõpetanud on suundunud teistele aladele. Kunagi olid ehitusinsenerid igas valdkonnas tugevad juhid ? ma mäletan aega, kus suur osa ministreid, linnapea ja aselinnapead olid ehitusala inimesed, ka panku ja isegi toiduainetööstust on juhtinud või juhivad praegugi ehitajad. Ehitusharidus on põhjapanev, seal õpetatakse, kuidas teha asju vundamendist katuseni, suunatakse inimene nägema tervikut. Ma olen saadud haridusega väga rahul.

Millal te hakkasite teadlikult oma karjääri planeerima?
Ma ei ole teadlikult oma karjääri kunagi planeerinud, asjad on lihtsalt niimoodi poolkogemata välja kukkunud. Asusin insenerina tööle, siis tulid järjest pakkumised.

Suurema osa juhtide jutust jääb mulje, nagu sõltuks inimese karjäär suuresti juhustest ja kokkusattumustest. Kas ambitsioonid pole teie puhul kunagi rolli mänginud?
Ma pean tunnistama, et olen suhteliselt ambitsioonivaba inimene. Praegu muidugi juba väikesed ambitsioonid on ? ma ei kujutaks enam ette näiteks töötamist kellegi teise alluvuses. Aastaid tagasi ma teadsin inimesi, kes tahtsid kindlat saada kellekski iga hinna eest. Kurivaim, nad ei saanud ? alati tulid mingid tõrked ette. Teisest küljest, ühiselamus oli ka neid, kes lõid ukse jalaga lahti ja ütlesid, et siit tuleb tulevane ehitusminister, tõuske kõik üles. Mõni saigi ministriks.

Restor on siiani eestlaste firma, kust te leidsite kümme aastat tagasi kapitali firma alustamiseks?
See oli veel rublaaeg. Eks neid rublasid oli tol ajal kogunenud, iseasi, mis nende väärtus oli. Alustasime väga ettevaatlikult. Esimesed projektid ja tööd tuli teha äärmiselt kokkuhoidlikult, priisata ei saanud. Meenutasime just kolleegidega seda aega ? pankades oli olukord, et raha nagu oli, aga sularahas ei saanud seda kätte. Inimestele ei saanud palka maksta, krediitkaarte siis ka polnud. Tegime siis sellise nipi, et ostsime Soomest terve rekkatäie suhkrut, et see siin rahaks teha. Tallinnas käivitasime kiiresti suhkrumüügi, maksime töötajatele selle eest palgad ära. Teenisime sellega päris hästi.

Millisena näete tulevaste noorte juhtide võimalusi Eestis?
Raske öelda, neid kindlasti on. Üheksakümnendate alguses tekitas välisdelegatsioonides hämmastust see, et meil toimetab nii palju noori mehi ja naisi väga tähtsatel kohtadel. Nooremate juhtide nuhtlus oli see, et kõik kohad olid justkui täis. Kardeti, et suurte firmade juhid on kõik väga noored, sinna nad jäävadki ja nende kohad ei vabane. Kuid ka siin on toimunud suur puhastus. Viis aastat hiljem sellele ajale tagasi vaadates selgub, et tollastest noortest juhtidest jäid pinnale tugevamad. Lapsdirektoritest paljud võib-olla ei osanud riski õigesti hinnata ja kukkusid karmist mängust välja. Uutele võimekatele noortele on teed jälle lahti, olukord pole sugugi nii troostitu.

Teie klientideks on mitmed välissaatkonnad, suurinvestorid, erinevast rahvusest inimesed ? mil viisil te veenate kliente valima just teie firmat?
See on keeruline. Meie klintide spekter on väga lai, kõikidel on oma kultuurieripäradest tulenevad arusaamad. Tuleb olla väga paindlik, et klient mappi kinni ei lööks. Juhi töös tuleb õppida iga päev, kuidas mingis olukorras käituda. Saatkondade puhul kehtivad väga karmid turvanõuded, tuleb saata juhtkonna CV-d, kontrollitakse tööliste tausta.

Kuidas olete saanud endale olulised riigihanked ? korrastasite Toopea valitsushoonet ja teete nüüd juba järgmist valitsuse maja korda?
Riigihanked toimuvad oma korra järgi, seal see nii öelda lobistamine väga ei aita. Kuigi on kindlasti ka teistsuguseid juhtumeid. Toompea hoonet remontisime kolme valitsusega. Alustasime (Tiit) Vähi ajal, siis tegi ümberkorraldusi (Mart) Siimann ja siis tuli (Mart) Laar, kes ütles, et aitab jamast, maja tuleb valmis teha. Meil õnnestus võita ka valitsuse laiendamine aadressil Rahukohtu 1. Toimus suur avalik konkurss. Võitsime kõige odavama hinnaga.

Kuivõrd te lähtute oma töös juhina erinevatest teooriatest ja kuipalju lihtsalt vaistust?
Juhitüübil peavad olema teatud omadused, millest suur osa on kirjas ka juhtimisõpikutes. Üks olulisemaid asju on väljakunägemus. Tuleb osata näha üldist majandussituatsiooni, majandussituatsiooni, mis toimub enda ettevõttes, millised omadused on ühel või teisel töötajal, millised on probleemid ja tagajärjed erinevate arengustsenaariumide korral. Palju lähtub vaistust ja tervest mõistusest. Kui bilanssi saab koostada kindlate reeglite järgi, siis juhtida päris nii ei saa. Viimasel ajal on tõlgitud väga erinevat tüüpi õpikuid. Kui sealt ka otsest nõu ei saa, siis panevad nad asjade üle mõtlema. Seda ei saa ma samas öelda, et oleksin kohe hakanud mõnda pudelikaela ise taga ajama ja asju ringi tegema.

Kas juht peab olema tingimata oma ala spetsialist?
Tänapäeval ilmselt ei pea, on terve hulk elukutselisi juhte, kes võivad juhtida probleemideta ükskõik millist valdkonda. Samas tehnilistest protsessidest arusaamine tuleb kindlasti teatud olukordades kasuks.

Millise otsusega oma karjääri jooksul olete jäänud kõige enam rahule?
Otsuseid tuleb teha kogu aeg, neist ühte esile tuua ei oskagi. Tähtis on see, et positiivseid otsuseid oleks rohkem kui negatiivseid. Hea meel on olnud mõne väga hea lepingu üle, aga pikemas perspektiivis pole see määrav. Isiklikus plaanis pean oluliseks mõnda otsust mitteotsustamise kohta.

Millises situatsioonis olete teinud vale otsuse?
Jah, selliseid olukordi on olnud, aga õnneks mitte palju. Need on olnud möödalaskmised, kus ise saad aru, et ei teinud päris õigesti. Olen vahel lasknud alluvatel valesti otsustada, kuigi tean, et otsus on vale ? kui see ei too kaasa ettevõtte jaoks olulisi tagajärgi. Inimene areneb ja õpib, ei saa tal võtta kogu aeg kohe palli käest ära, kui sa arvad, et ta ei viska korvi.

Kui suur on teie palk?
Rahaga on nii, et seda kas pole üldse või on vähe. Minu palk pole väga suur, pole ka väga väike. Täpset numbrit ma ei saa öelda, sest meie firmas ei ole palgasüsteem avalik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing