Eesti ettevõtja peab senisest rohkem riskima

26. aprill 2001, 00:00

Majanduskasv sõltub üha enam innovatsioonist ehk uuenduste rakendamisest. Eesti on muutunud üheks maailma avatuma majandusega riigiks ja see on loonud hea aluse edasisele majanduskasvule.

Avatud majandus tähendab aga ülemaailmset konkurentsi. Rahvusvaheline konkurents ei piirdu eksporditurgudega, vaid ettevõtted kohtavad üha tugevamat konkurentsi ka koduturgudel. Senini on Eesti ettevõtted suutnud madalate tööjõukulude tõttu rünnakuid tagasi lüüa, kuid majanduse arenedes ja palkade tõustes kaob see konkurentsieelis järk-järgult.

Maailmas on palju veelgi madalamate tööjõukuludega riike, mis võtavad innukalt üle kõik töömahukad tööstusharud ja üha enam ka tootmisharusid, kus vajatakse rohkem oskusi.

Turule püsima jääda soovivad ettevõtted peavad konkurentsivõime säilitamiseks tõstma kvaliteeti, tootlikkust ja juurutama ainulaadseid tooteid. Arendada tuleb nii tootmisprotsessi kui ka tooteid. Ettevõtted peavad turul püsimiseks rohkem investeerima teadus- ja arendustegevusse. Valitsus omakorda peaks julgustama ettevõtteid, ülikoole ja teadusinstituute tegelema teadus- ja arendustegevusega.

Eesti-sarnastes üleminekumaades, kus ettevõtted ei pööra teadus- ja arendustegevusele piisavalt tähelepanu, on valitsusel oluline roll. On tähtis, et valitsus loob soodsa ja stabiilse keskkonna, kus ettevõtted saaksid alustada teadus- ja arendustegevust, mis juba oma loomult on pikaajaline ja alati riskantne.

Ettevõtted julgevad teha riskantsemaid ja pikaajalisemaid investeeringuid, kui nad tajuvad olulisi muudatusi ettevõtluse või uuenduste alal. Piisab vaid Iirimaa ja Soome näitest, et mõista valitud strateegia pikaajalisuse tähtsust välisinvesteeringute või teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks soodsa pinnase loomisel. Ressursid on osa pikaajalisest strateegiast. Nad peavad sobima valitud eesmärkidega, vastasel korral satub kahtluse alla kogu strateegia usaldusväärsus.

Valitsus peaks vältima otsest sekkumist vabasse konkurentsi ja turgudele. Kaasaegne innovatsioonipoliitika rõhutab, et valitsused peaksid toetama uuendusi kõigis majandus- ja ühiskondlikes sektorites.

Valitsus ei peaks välja valima ainult edukaid, vaid tal tuleks koondada oma tähelepanu uuendusi soodustava ärikeskkonna tagamisele kõigil tegevusaladel. Rõhuasetus konkreetsetele teadustele või tehnoloogiatele peab olema üldine, et seda saaks ühiskonnas ja majanduses laialt rakendada. Samuti tuleb tõsta ettevõtete suutlikkust uuendusi vastu võtta. On tähtis, et äri- ja innovatsioonikeskkond areneksid tasakaalus. Sihikule tuleks võtta traditsioonilised tööstusharud ja teenused, samuti ülikoolid, teadusinstituudid ja teaduspõhised kõrgtehnoloogilised tööstusharud, samal ajal ei tohi ära unustada infrastruktuuri, näiteks tugiorganisatsioone ja õiguslikku raamistikku. Teatavasti on süsteem sama tugev kui selle nõrgim lüli.

Palju vajalikku infrastruktuuri on Eestis olemas. Kuigi on tarvis veel palju tööd ära teha, võib olemasolevat infrastruktuuri õigustatult pidada heaks aluseks edasise arengu jaoks. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja selle struktuuriüksuse ? Eesti Tehnoloogiaagentuuri (ESTAG) käivitamine ning teadus- ja arendusnõukogu reformimine on mõned viimastest tegevustest, mis on muutnud Eesti innovatsioonisüsteemi infrastruktuuri võrreldavaks edukate lääneriikidega.

Ent infrastruktuur on vaid skelett, mille peale peab kasvama reaalne tegevus. On oluline omada selget ja pikaajalist strateegiat ettevõtlus- ja uuenduskeskkonna arenguks. Strateegia edukuse tagab laialdane heakskiit ning tugev poliitiline toetus.

On ääretult tähtis, et tegevuskava üldsuundi või strateegiat aktsepteeritaks kõigi osanike poolt. See hõlmab tööstusharusid, teenindussektoreid, teadlasi, ametiühinguid, poliitikuid, riigi kodanikke jt. Ainult tänu laialdaselt aktsepteeritud strateegiale ja tegevuskavale saab luua keskkonna, mis julgustab ettevõtteid tegema pikaajalisi riskantseid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse.

Et tegevuskava üldsuunad või strateegia oleksid usaldusväärsed, on vaja piisavalt ressursse ning läbipaistvat monitooringut ja hindamist. Kõik osanikud peaksid olema kursis teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringute tegeliku mõjuga. Usaldusväärsus ja usaldus on koostöö aluseks ning need kuuluvad infoühiskonna kõige tähtsamate varade hulka.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing