Kiire laevaliiklus ohus

Sirje Niitra 26. aprill 2001, 00:00

Väikelaevade omanikud eesotsas luksuskaatreid müüva Viktor Siilatsiga kurdavad, et kiirlaevade tekitatud laine ohustab teisi Tallinna lahel liiklejaid ja lõhub Aegna saare sadamas seisvaid veesõidukeid. Nad nõuavad liikluskiiruse piiramist 12 kuni 17 sõlmeni praeguse 35 sõlme asemel.

Eriti hull on olukord Siilatsi sõnul siis, kui SuperSeacat ja Nordic Jet korraga tulema juhtuvad. Ta ütles, et on kahel korral kiirlaevade tekitatud laine mõju omal nahal kogenud, kuid selliseid negatiivseid kogemusi on tema sõnul teistelgi paadiomanikel.

Ühe veesõiduki on selline laine isegi kaldale loopinud, aga trosside katkemist ja ankrute väljarebimist on rohkem ette tulnud, selgitas Siilats.

Temaga koos võitlevad kiirlaevade tekitatud käigulaine vastu ka ühendus Eesti Paat ja rannakalurid.

Eelmisel kevadel, pärast seda, kui tema luksuskaater Aegna sadamas kannatada sai, saatis Siilats oma nimel kirja kolmele kiirlaevadega opereerivale firmale Nordic JetLine?ile, Hansateele ja Silja Line?ile, tänavu on ta samalaadse pöördumise teinud Väikelaevanduse Liidu nimel Harju maavalitusele ja veeteede ametile.

Siilatsi sõnul piisaks, kui ka Eestis kehtestataks lainete mittetekitamise nõue, nagu mitmel pool Euroopas on loosung ?No wave!?, ja kapten peaks siis ise sellele vastavalt sõidukiiruse valima. ?Vahel ei tekita ka 40 sõlme ohtlikke laineid, vahel piisab selleks 10 sõlmestki," leiab ta. Kiirkaatri laine on Siilatsi sõnul suure purustusjõuga ja ei sumbu kuigi kiiresti.

Ühingu Eesti Paat juhatuse esimees Sulev Paakspuu on Siilatsiga sama meelt, leides, et pidevalt suurenev kiirlaevaliiklus seab ohtu väiksemad ujuvvahendid ja häirib rannakalureid. ?Kõrge käigulaine eest ei varju isegi sadamasse,? lausus ta. Aegna ja Naissaare piirkonnas võiks Eesti Paadi juhatuse ettepaneku kohaselt olla laevade liikumiskiiruseks kuni 12 sõlme.

Enamik kiirlaevu arendab praegu kiirust 30?40 sõlme, Lindaliini tellimusel hakati aga ehitama laeva, mis võib sõita kiirusega kuni 55 sõlme.

Lindaliini omanik Enn Rohula oli eile Peterburis just ülikiire laeva ehitamise algust üle vaatamas. Uus laev peaks liinile tulema järgmisel aastal.

Silja Line Eesti juhatuse esimees Meelis Laido nimetas väikelaevnike vastutegevust manipuleerimiseks.

Hansatee Autoexpress tekitab tema sõnul kuni kahe meetri kõrguse laine, Siljale kuuluv SuperSeacat aga 20 sentimeetrit madalama. Meri ei saa Laido sõnul kunagi päris sile olla ja 3?4 meetri kõrgune tormilaine on palju ohtlikum. ?Laine puhastab tegelikul rannikut,? lisab ta. Samas lisas Laido, et on nõus olukorda asjaosalistega rahulikult arutama.

Hansatee tehnika- ja ekspluatatsiooni direktori Ülo Kollo sõnul on laevafirma asja omal käel uurinud ja seni pole andmeid, et kiirlaevade tekitatud laine sügistormidest keskkonnale millegi poolest kahjulikum oleks.

Soome saarte vahele on liikluspiirang kahe miili pikkusel teel tema hinnangul põhjendatud, sest seal on väga kitsas, aga Tallinna lahel on ruumi küll.

Kollo ütles, et ei oska liikluse piiramisest tekkida võivat majanduslikku kahju hinnata, kuid sel juhul kaotavad kiirlaevad oma mõtte, sest üks teekond Tallinnast Helsingisse pikeneb 20 minuti võrra.

Veeteede ameti meresõiduohutuse teenistuse juhataja kapten Rene Siroli sõnul on küsimus delikaatne ja nõuab poliitilist otsust, sest kokku põrkavad erinevad huvid. Ühelt poolt soovivad endale paremaid tingimusi väikelaevade omanikud, teisalt on kiirlaevafirmad huvitatud üha kiiremast liiklusest ja kolmandana tulevad veel mängu keskkonnaohud.

Navigatsiooni seisukohalt Siroli sõnul probleeme pole, keskkonnaohu koha pealt ei osanud ta midagi öelda, sest seda pole uuritud. On vaja põhjalikke uuringuid, saamaks selgust, kui palju erineb kiirlaevade tekitatud lainetus tormi poolt põhjustatust, lisas ta.

Sirol ei eitanud, et kiirlaevade tekitatud lainetus on tuntav ja võib näiteks jahtidele ebamugav olla, kuid ta ütleb, et ka kiiruse muutmine sõidu ajal tekitab lisalainetust. Samuti suureneb sellega laeva kütusekulu.

?Meri ongi kõrgendatud ohu allikas ja kõik laevnikud peavad sellega arvestama,? ütleb meresõidu ohutuse eest vastutav ametnik.

Siroli sõnul tuleb üle vaadata ka Aegna sadam ja seal midagi ette võtta lainetuse mõju vähendamiseks. Praegu on see vaid ühest küljest muuliga kaitstud.

Sirol pani ette, et väikelaevnikud, keskkonnaametnikud ja laevafirmade esindajad peaksid istuma ühise laua taha ja kompromissi leidma. Veeteede ameti kirjadega pommitamisel pole mõtet, sest see ei saa praegu midagi ette võtta, lisas ta. Alles uus meresõiduohutuse seadus, mis praegu koostamisel ja hakkab heal juhul kehtima järgmisel aastal, annab ametile õiguse liikluspiirangu kehtestamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing