Maapoodnikud vilistavad euronõuetele

?Midagi liigutatakse, midagi küsitakse, aga üldiselt on asi ikka väga loid,? ütleb Tartu tervisekaitsetalituse direktor Sirje Raud. ?Poeomanikud nagu arvaksid, et euronõuded on mingi nali.?

Esialgu pidid maakauplused toiduhügieeni üldeeskirjas esitatud nõudmistele vastama selle aasta alguseks, kuid põllumajandusminister Ivari Padari ettepanekul lükati tähtaega pool aastat edasi. Minister on öelnud, et rohkem tähtaega ei pikendada ja pole ka näha, et hügieeninõudeid leebemaks muudetaks.

Tervisekaitseinspektsiooni andmeil vastas eelmise aasta novembri alguse seisuga vaid kolmandik maapoodidest nõudmistele ehk 500 poodi 1500st. Peamine puudus oli, et maapoed on nõuetekohase veevarustuseta, puudub soe vesi või pole üldse majasisest veevärki ja kanalisatsiooni, ka on probleeme vee kvaliteedi ning külmkambritega.

Sirje Raua sõnul on sageli probleemiks see, et kaupluste siseviimistlus on tehtud materjalidega, mida pole võimalik kergesti puhastada. ?Näiteks on seinakateteks tihti nn kämpingulauad, mis kunagi olid väga moes, kuid nüüd pole enam lubatud,? räägib ta.

Vääna kaupluse juhataja Evi Uustalu ütleb, et nende pood tähtajaks ?euroks? ei saa, kuigi juba on nõuete täitmiseks kulunud 5000-6000 krooni. ?Oleme vaikselt teinud, kuid kõike korraga lihtsalt ei saa teha,? sõnab ta. ?Võlakaustik on suurem kui poe käive, mis remondist siin rääkida saab.? Uustalu sõnul on poes küll kanalisatsioon ja tualetid, kuid kraanikausse on juurde vaja ja seinad tuleb uuesti värvida. ?Kui ma seda ei tee, siis omavalitsus ei anna mulle kauplemisluba ja pood tuleb kinni panna,? ütleb ta.

Viljandimaa Karksi vallavalitsuse arenguspetsialisti Tõnis Lauriku sõnul on osas kohtades, kus kohalikud poed ei suuda ennast eurokorda teha, võimalik panna käima autokauplused. ?Meil vallas on kahel firmal autokauplused, kuid loomulikult on selline asi vaid varuvariant,? räägib ta. ?Usun, et tervisekaitses töötavad ka inimesed ning me leiame koos mingi lahenduse, kui mõnda poodi ähvardabki sulgemine.?

Sirje Raua sõnul arutati maapoodide küsimust tervisekaitsetalituste direktorite nõupidamisel ja otsustati nõudeid mittetäitvaid poodnikke trahvida seni, kuni nad ennast liigutama hakkavad. ?Oleme juba praegu pannud kinni neid kohti, kus näiteks maja konstruktsioonid ei võimaldagi mingisuguseid nõudeid täita,? lisab ta. ?Aga ju vist pärast 1. juulit tuleb meile tööd juurde ja trahvide hulk kasvab.?

Kohapeal saab tervisekaitsetalitus teha poeomanikule trahvi 10 päevapalga ulatuses ehk kuni 530 krooni, protokolliga 50 päevapalka ehk kuni 2650 krooni.