Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Käibemaks pea poole sajandi vanune
Käibemaks kehtestati lisandväärtuse maksuna esimesena Prantsusmaal 1954. aastal (tax sur la valeur ajoutee). Alates 1968. aastast toimib lisandunud väärtuse maks kõikides Euroopa Ühenduse liikmesriikides.
Varem kasutati liikmesriikides mitmesuguseid erinevaid müügimakse, nt üheetapilist müügimaksu (maksustati üks käibetasand) või kumuleeruvat müügimaksu (maksustati kõik käibetasandid, kuid puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus).
Käibemaks ei ole mitte tehingutelt või arvetelt võetav maks, vaid tarbimismaks, millega koormatakse kaupade ja teenuste tarbijaid. Ettevõtjad on ainult käibemaksu kogujad. Ettevõtja, kes kasutab sisseostetud kaupu ja teenuseid kas otseselt või kaudselt uute kaupade ja teenuste tootmiseks, toodab lisandunud väärtust ning maksab sellelt käibemaksu. Sellega kaasneb õigus arvata nn sisendkäibemaks (sisseostetud kaupade ja teenuste) oma käibemaksukohustusest maha. Need tagajärjed peavad esinema sünkroonselt. Kui ?väljundit? ei maksustata, siis ei teki üldjuhul ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
Tarbimissfääris ei toimu lisandunud väärtuse loomist. Tarbijal ei ole õigust kauba või teenuse soetamisel makstud käibemaksu maha arvata ega tagasi küsida, samuti ei pea ta kauba hilisemal müügil müügihinnale käibemaksu lisama.
Tarbijaks võib olla füüsiline isik, samuti nt mittetulundusühing, mis tegutseb liikmete ühistes huvides. Lõpptarbija on ka avalik sektor, sest avaliku sektori pakutavaid teenuseid ei saa käsitleda teenusena käibemaksuseaduse tähenduses.
Eeltoodud põhimõtet on lihtne rakendada, kui ettevõtja ja tarbija on erinevad isikud ? nt kui osaühing müüb kaupa füüsilisele isikule.
Tegelik elu on märksa keerulisem, sest paljudel juhtudel võib üks ja sama isik olla korraga nii ettevõtja kui lõpptarbija (nt riigiasutus, mittetulundusühing, füüsilisest isikust ettevõtja, avalik-õiguslik juriidiline isik). Selliste segavormide puhul rakendatakse sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist (käibemaksu saab maha arvata ainult ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt). Maksustatakse nn omatarvet ehk iseendaga tehtud tehinguid (algselt ettevõtluse tarbeks soetatud kaupade ettevõtlusest väljavõtmine maksustatakse samamoodi, nagu oleks tegemist kaupade müümisega).
_________________________________________________________
Uuest käibemaksuseaduse eelnõust on Äripäeva arvamuskülgedel kirjutanud Kalle Kägi Maksumaksjate Liidust (11.04.
Ettevõtja tahab ladusat käibemaksuseadust ) ja Rein Järvelill riigikogu rahanduskomisjonist (18.04
Käibemaks jäägu piiril tolliametnike koguda).