Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Palk rahas, mitte natuuras

Heljo Pikhof 27. aprill 2001, 00:00

Riigikokku jõudnud palgaseaduse muutmise eelnõu näeb ette kaotada loonus- ehk naturaalpalk kui töötasu osa. Eesmärk on muuta selgemaks palgapoliitika, järgides üldtunnustatud põhimõtet: töötaja peab tehtud töö eest saama tasu rahas, mitte aga natuuras.

Ei praegu kehtiv palgaseadus ega ka selle muudatusettepanek reguleeri aga erisoodustuste tegemist töötajaile. Tööandja saab edaspidigi katta näiteks töötaja eluaseme- ja sõiduki kasutamise kulusid, tasuda sideteenuste eest või rahastada sportimisvõimalusi. Erisoodustuste tegemist korrastab hoopis teine, tulumaksuseadus.

20. aprilli Äripäeva artiklis ?Eiki Nestor nõuab palga maksmist ainult rahas? on tööandja tööjõukulude kaks tahku ? töötajale makstav palk ning erisoodustused ? segi nagu puder ja kapsad.

Tänane palgaseadus lubab töö eest osaliselt maksta ka tootena, hüvisena, teenusena või väärtpaberina. Selle, loonuspalga kaotamine on töötajale mitmeti kasulik.

Lihtne näide. Tööandja võib töötasust maksta näiteks pool rahas ja pool loonuspalgana. Mõnes maakohas või pankroti äärel ettevõttes peab tööinimene tahes-tahtmata seesuguste tingimustega nõustuma, sest muud tööd tal võtta ei ole.

Kui töötajal on õigus oma töö eest saada, ütleme, 100 krooni, saab ta töölepingu järgi 50 krooni rahas ja lisaks 25 kilo kartuleid ´a 2 krooni kilo. Ent töötasu 100 krooni pealt arvatakse maha ka 26% tulumaksu. Maksuamet aga kartulitega ei arvelda. Seega võetakse 26 krooni maha ikka rahast ja inimene saab lõpuks kätte 24 krooni ja 25 kilo kartulit.

Ei kartulite, kilukarpide ega vorstikangidega saa maksta elektri, sokipaari ega saiapätsi eest, seepärast tuleb naturaalpalk omast vabast ajast rahaks teha. Ja et turul või poe kõrval kaubast üldse lahti saada, antakse see sagedasti poolmuidu ära.

Asjal on ka teine külg. Ehkki nii raha- kui loonuspalga pealt makstakse tulu- ja sotsiaalmaksu, ei lähe naturaalpalga pealt makstud sotsiaalmaksu osa maksuregistrisse kirja kui isikustatud sotsiaalmaks. Sellevõrra on väiksem ka tulevikus saadav pension.

Riigikogu menetluses olev palgaseaduse muutmise eelnõu tahab seadusest kõrvaldada mitmed vananenud normid ja regulatsioonid ning ka võimaluse maksta ?kartulipalka?. Kartulitest lahtisaamine sööb töötaja närve ja lörtsib puhkeaega, jättes kätte ikkagi vähem raha, kui tööga teenitud oli.

Ajaloost teame, et naturaalmajandus iseloomustas keskaega. Eestigi võiks sellest ükskord välja kasvada.

Viidatud artikli autor arvab ekslikult loonuspalga hulka tööandja teistlaadi tööjõukulud ja lööb neile hingekella.

Side- ja sõidukikulude katmine, laenuintresside tasumine, eluasemekulude katmine, dotatsioonid sööklatele ja lasteaedadele, toetused spordi-, kultuuri- ja puhketeenustele ja teised lehes toodud näited on töötajaile tehtavad erisoodustused. Neid reguleeris ja reguleerib tulumaksuseadus ja võimalus oma töötajaile soodustusi teha ei kao meil kuhugi. Nagu mujalgi Euroopas.

Et aga ka tulumaksuseaduses võib kohata mõistet ?loonustasu?, tuleb tunnistada, et meie seadusi on lihtsurelikul raske lugeda.

Tööandja ja töötaja võivad erisoodustused kindlaks määrata töölepingut sõlmides. Näiteks lepivad osapooled kokku, et tööandja maksab kinni töötaja eluasemekulud.

Seadusega ettenähtust soodsamaid tingimusi võib sätestada ka kollektiivlepinguga, mille sõlmivad töötajate ametiühing ja tööandja. Näiteks tasub firma oma töötajate ja lisaks nende pereliikmete sanatooriumituusikute eest.

Nii mõnegi asutuse sööklas saavad töötajad süüa odavalt lõunat, sest tööandja maksab oma vahenditest kinni hinnavahe. Võimalus poole hinnaga suppi süüa ei ole aga palga osa, vaid erisoodustus. Ja see võimalus ei kao kuhugi. Enamgi veel, keegi ei keela tööandjal ka töölepingut sõlmimata heatahtlikke ?este teha ? kui ta tahab tõsta töö motivatsiooni ja kinnistada firmale vajalikke töötajaid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:25
Otsi:

Ava täpsem otsing