E-äris kahtlemine asendub omaksvõtuga

Mark Zirk 30. aprill 2001, 00:00

Üldine pessimism on tekkinud peamiselt virtuaalsete ettevõtete (dot.com?ide) pankrotistumise tõttu. Pankrotiga lõpetanud ettevõtteid iseloomustab emotsionaalne tegutsemine põhimõttel, et internetiajastul toimuvad sündmused nii kiiresti, et strateegiat pole vajagi.

KPMG uuringud näitavad, et suurem osa ettevõtetest pole massihüsteeriaga kaasa läinud. Kõikides tööstusharudes Lääne- ja Ida-Euroopas investeerivad ettevõtted läbimõeldult äritegevuse internetiseerimisse. Aktiivselt tegutsevad ka seni ettevaatlikult internetti suhtunud traditsioonilised ettevõtted.

Vaevalt, et Eesti ettevõtete juhid oleksid üldise kriisi mulje taustal käega löönud ja leiaksid, et internetilahendustes konkurentsieeliste arendamiseks potentsiaali ei leidu. Samas püütakse negatiivsete uudiste foonil ebameeldivat ja keerulist muudatuste läbiviimist edasi lükata. Seda aga ei tohiks endale lubada, sest kiiremini arenenud ettevõtete tulemused näitavad, et peagi on kätte jõudmas järgmine, produktiivne etapp.

On selge, et infotehnoloogia arendamine ei ole odav lõbu. Spetsialistide vähesuse ning suure õppimisvajaduse tõttu nõuab ettevõtte ärimudeli muutmine suuri pingutusi ning soovitust enam aega. Järelikult tuleb alustada enne, kui konkurentide e-lahenduste edu märgata on.

?Missuguse programmi pean ma siis ostma, et konkurentidest mitte maha jääda?? tekib ettevõtte juhil küsimus. Internetti on võimalik ettevõtte tegevuse pea kõikides funktsioonides ära kasutada. Millised valdkonnad on kõige tähtsamad, otsustatakse ettevõtte strateegias.

Seetõttu algab e-äri arendustegevus strateegia läbivaatamisest. Michael Porter ütleb märtsi Harvard Business Reviews, et ainult e-äri võimaluste äristrateegiasse integreerimisel saab selle uue ja võimsa tehnoloogia abil konkurentsi positsiooni säilitada ja parandada. Aasta tagasi loodud e-ärid tegutsesid traditsiooniliste ettevõtete kõrval peamiselt iseseisvatena. Praegu kujundavad e-äri pioneerid enda põhitegevust ümber.

Strateegia ajakohastamist tuleb alustada olulise otsusega: leida, millised on ettevõtte peamised oskused ja kogemused, mida on otstarbekas interneti abil edasi arendada. Ülejäänud tegevustest on otstarbekas aja jooksul üldse loobuda. Seda võimaldavad internetiajastu kommunikatsioonivõimalused, mis tagavad äritegevuse sujuvuse tihedas koostöös strateegiliste partneritega.

Analüüsides ettevõtte põhioskusi, valmidust ja ressursse väliskeskkonna mõjurite taustal, tuleb otsustada, milliseid teenuseid ning kuidas tahab ettevõte uue tehnoloogiaga pakkuda. Millised on valitud tegevuse kriitilised edutegurid ja sellest tulenevad e-äri arenduse prioriteedid? Kõike korraga ei ole paraku võimalik ette võtta. Eristada võib nelja arengusuunda (mis võivad osaliselt ka kattuda):

  • e-tarneahel
  • e-personal
  • e-kliendisuhete juhtimine
  • e-turud

Tarneahela internetiseerimine toob kaasa peamiselt kulude alanemise. Tarneahela elektrooniline andmevahetus tagab osalistele pideva ülevaate kaupade asukohast, tootmis- või teenindusprotsessi sujuvuse ja täpsema planeerimise. Vähenevad inimlikud vead, varude ja kommunikatsiooniga seotud kulud. Võimalik on teha kiiremaid otsuseid.

E-personal on üldnimetus internetilahendustele, mis tõstavad töötajate efektiivsust. Personali iseteenindamist võimaldavad e-lahendused vähendavad administratiivkulusid. Veebilehitsejal põhinevate programmidega on näiteks võimalik koondada kogu töötajatele vajalik informatsioon intranetti. Paraneb organisatsioonisisene teabevahetus, mis tugevdab ettevõtte konkurentsivõimet.

Kliendisuhete juhtimises aitavad e-lahendused mugavama ja kvaliteetsema teenindusega kasvatada klientide lojaalsust. Klientide segmenteerimine võimaldab pakkuda personaliseeritud klienditeenindust ning keskenduda ettevõttele suurimat tulu toovatele klientidele. Kliendiinfo salvestamine ja analüüs võimaldab strateegiliselt õigeid otsuseid teha.

E-tarneahel ning e-kliendisuhete haldamine on suunatud peamiselt olemasolevate partnerite ning klientidega suhtlemiseks. E-turud on spetsiaalsed virtuaalsed keskkonnad, kuhu kogunevad kauba pakkujad ning ostjad uute klientide ja tarnijate leidmiseks ning tehingute sõlmimiseks. Virtuaalsel turul ollakse tihti n-ö kliendi peopesal ehk ülitihedas konkurentsis. See on üks põhjus, miks e-turgude kasutuselevõtt on kulgenud aeglasemalt, kui algselt ennustati. Ettevõtted on valmis virtuaalsetel turgudel konkureerima alles siis, kui e-tarneahel, e-personal ja e-kliendisuhted töötavad.

Gartner Groupi hinnangul kulutatakse käesoleval aastal maailmas e-äri arendamisel kõige rohkem raha kliendisuhete juhtimisele ning järgmisena tarneahelale. Oluliselt vähem ressursse suunatakse e-personalile ja e-turgudega liitumisele. Millised on ettevõtte jaoks olulisimad rakendused, on strateegia küsimus, mida ei saa jätta vaid tehnikaspetsialistide pärusmaaks. XML, HTTPS ja teised internetiga seotud terminid on tekitanud paljudes juhtides veebifoobia. Samas on e-äri eelkõige äriline, mitte tehnoloogiline küsimus. Edukalt töötavaid internetilahendusi loonud ettevõtteid iseloomustab asjaolu, et arenduse eest vastutav isik on vähemalt juhatuse liige, kui mitte tippjuht.

Ettevõtjad ei saa lubada internetil põhinevate tehnoloogiate kasutuselvõtu edasilükkamist. Ellujäämiseks tuleb juba täna langetada e-äri puudutavad strateegilised otsused.q

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing