Kaubamärgivaidlused kestavad aastaid

Tiiu Värbu 30. aprill 2001, 00:00

Kui AS E-Piim tõi pea kolm aastat tagasi turule Eesti Kuldse juustu, müüs ta seda nädalas 750 kg. Poolteist kuud hiljem ilmus lettidele ASi Tori-Selja Piimaühistu Kuldne Eesti juust. Põltsamaa müüginumber langes nädalas 140?300 kilogrammile. Osaliselt võis Põltsamaa Kuldse juustu müügilangus olla tingitud sellest, et mõni kuu pärast uue toote turule toomist nõudlus tavaliselt langebki. Samas ei saa alahinnata Tori-Selja Kuldse Eesti juustu odavamat müügihinda.

2000. aasta jaanipäeval, pärast ligi kaks ja pool aastat kestnud kaubamärgi registreerimise protsessi, sai E-Piim Eesti Kuldse kaubamärgi omanikuks.

Augustis vaidlustas Tori-Selja Piimaühistu patendiameti otsuse Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Kaebus põhines väitel, et sõnaühendit ?Eesti Kuldne? ei saa patenteerida. Käesoleva aasta jaanuaris otsustas apellatsioonikomisjon Tori-Selja kaebuse tagasi lükata ning jätta E-Piimale õigus kasutada kaubamärki Eesti Kuldne.

Tori-Selja Piimaühistul on aega kolm kuud, et apellatsioonikomisjoni otsus edasi kaevata. Aprilli keskel nad seda veel teinud ei olnud. ?See ei tähenda, et nad seda ei teeks, sest tootmine jätkub seniajani,? ütles E-Piima turundusjuht Meelis Lepp.

?Me ise oleme küll päris kindlad, et ?kuldset? meilt keegi ära võtta ei saa,? ütles Lepp. Tema hinnangul on nende Eesti Kuldse ja Tori-Selja Kuldse Eesti juustu tootmismahud pooleks. ?See, millega nad turule tulid ja see, millega nad meie müüginumbrid alla lõid, oli päris tugev hinnavahe,? ütles Lepp. Praeguseks on kahe sarnast nime kandva juustu hinnavahe vähenenud.

E-Piim ja Tori-Selja Piimaühistu ei ole ainsad juustutootjad, kes kaubamärgi kasutamise õiguste pärast vaidlevad. Veelgi kauem on patendivolinikele tööd andnud AS Võru Juust ning AS Saaremaa Liha- ja Piimatööstus.

1998. aastal kinnitas patendiamet pärast ligi kaks aastat kestnud kaubamärgi registreerimise protsessi kaubamärgi Atleet ning selle kuju omanikuks ASi Võru Juust. Sama aasta novembris esitas Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse AS patendiametile taotluse registreerida enda nimele kaubamärk Juust Saareatleet ning selle kuju. Visuaalselt on Võru Juustu kinnitatud märgil vaid sõna Atleet, saarlaste juustul on aga kujutatud karjamaal söövaid lehmi, mille all seisab kiri: Juust Saareatleet. Patendiamet kandis 2000. aasta algul ka Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse kaubamärgi Juust Saareatleet registrisse.

Patendiameti otsuse kohta esitas Võru Juust Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonile kaebuse, mille komisjon oktoobrikuus ka rahuldas.

Jaanuaris kaebas Saaremaa Liha- ja Piimatööstus apellatsioonikomisjoni otsuse edasi halduskohtusse, kaebuse arutelu pidi toimuma märtsi lõpus, kuid Võru Juustu juristi Laine Taniku sõnul lükati istung kaebaja ebaselge taotluse alusel juunikuusse. ?Meie sooviksime võimalikult kiiret edasiliikumist,? kommenteeris olukorda Võru Juustu direktor Heiki Pensa. ?Saaremaa poolt on asi praegu õhus,? lisas ta.

Saaremaa Liha- ja Piimatööstus esitas Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kaebuse ka Võru Juustu teise kaubamärgi Atleet Light kohta, mille patendiamet kandis kaubamärgiregistrisse käesoleva aasta veebruaris.

Samas kurdab Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse juhataja Ahti Viilup, et Saaremaa kui kaubamärgi populaarsuse tõttu ähvardab hoopis neid juustuturult väljasöömine. Näiteks tõi ta Saaremaa juustu nime all Leedust imporditud juustu. Samuti kasutab Saaremaa nime Põltsamaa juustutsehh, kes turustab juustu Saare Valss.

?Ma ei usu, et Saare Valss kahjustaks Saaremaa huve, sest me ei kasuta seal mingilgi määral Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse olemasolevaid kaubamärke,? ütles Põltsamaa juustutsehhi omava E-Piima finantsdirektor Taavi Aas. Kaubamärk on mõeldud juustusordi eksportimiseks Soome turule, sest see vihjab Soomes väga tuntuks lauldud Georg Otsa laulule ?Saaremaa valss??, ütles Aas.

Eriti magusad on jäljendajatele tuntud ja hinnatud kaubamärgid.

Näiteks teenib Kalevi kommivabriku Emori poolt 146 miljoni krooni väärtuseks hinnatud bränd AS Kalevi patendivoliniku Villu Paveltsi sõnul kasumit Tartu ettevõttele AS Antomin. Antomin müüb patendiametis registreeritud kaubamärgi Kalew all teraviljatooteid. Paveltsi sõnul on Kalew äravahetamiseni sarnane brändiga Kalev, mistõttu rikub Antomin kaubamärgiseadust. Kaubamärgi Kalew omaniku Romet Puhki sõnul ei ole kaubamärgiga Kalew tähistatavad kaubad samast liigist kui Kalevi kaubad.

Villu Pavelts toob Kalevi versus Kalewi analoogse konflikti näiteks maailmast kontoritehnikat ja andmekandjaid tootva Canoni ning Cannoni kaubamärgi all videofilme turustanud filmikompanii Metro Golvyn Mayer Inc?i. Pärast mitmeid vaidlusi tunnistas kõrgeim kohus Cannoni eksitavaks, sest kahte kaubamärki eristas ainult üks täht.

Ega muud võimalust kaubamärgi omanikul oma huvisid ja õigusi kaitsta polegi, kui pöörduda hagiga tsiviilkohtusse ning nõuda kaubamärgi õigustamata kasutamise lõpetamist. Parim viis kaubamärki kaitsta on lasta see õigeaegselt patendiametis kaubamärgi registrisse kanda. Registreerimisprotseduur võtab aega aastaid.

Et vältida ülearust raha kulutamist ja asjatuid vaidlusi, tuleks kaubamärgi registreerimise taotlust esitades eelnevalt uurida, kas juba varem ei ole sarnast kaubamärgi taotlust sarnastele toodetele või teenustele esitatud. Kui keegi on registreerimise taotlusega ette jõudnud, on kaubamärgi taotlejal või asjast huvitatud isikul võimalik otsus Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja hiljem kohtus vaidlustada. q

Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis vaidlustatakse aastas keskmiselt 60 kaubamärkide kohta tehtud otsust. Kuigi konkreetne statistika puudub, on patendiameti kaubamärgi osakonna peaspetsialisti Kerli Tultsi sõnul enim pretensioone ravimi- ja alkoholikaubamärkide suhtes. Kui aastas teeb patendiamet keskmiselt 3200 kaubamärgi registrisse kandmise otsust, siis umbes 2% nendest otsustest vaidlustatakse. Sagedasem vaidlustamise põhjus on varasem äravahetamiseni sarnane registreeritud kaubamärk, kuid kaebusi on ka pahausksete kaubamärgi registreerimistaotluste kohta. Samuti tuleb ette, et registreerida soovitakse Eestis üldtuntud, kui kellelegi teisele kuuluvat kaubamärki.

Esitatud kaebustest rahuldab patendiamet keskmiselt 27%.

Kaebuste arv patendiameti otsuste peale ei ole viimastel aastatel muutunud. ?Kuna viimasel aastal ja ka sel aastal on oodata suuremat otsuste arvu kui varem, võib juhtuda, et arvuliselt võidakse ka rohkem kaebusi esitada,? ütles Kerli Tults. ?Samas, ega seepärast pruugi veel kaebuste protsent muutuda,? lisas ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing