Optsioonilepingu alusel saab müüa turuhinnast odavamalt

Ranno Tingas 30. aprill 2001, 00:00

Ettevõte müüb avalikul enampakkumisel auto (?turuhind? 120 000). Juhtub nii, et oma töötaja ostab selle oksjonilt 40 000 krooniga. Kas 40 000 ongi turuhind? Kas see on erisoodustus?
Selline juhuslikkus ja hinnaerinevus tekitab küsimusi. Põhimõtteliselt võib müük enampakkumisel toimuda ka odavamalt kui vara turuhind. Kirjeldatud juhul soovitaks teha ka ekspertiisiakti, et ?turuhinnast? madalam müük oleks põhjendatud.

Kui kasutusrendi perioodi lõpus firma loobub oma ostueelisõigusest töötaja kasuks ning töötaja ostab liisingfirmale tagastatud auto liisingfirmalt turuhinnaga, siis mis on erisoodustuse hind, mida peaks maksustama?
Kui töötaja ostab auto liisingfirmalt turuhinnaga, siis ei saa olla erisoodustust isegi siis, kui see auto on olnud enne tööandja kasutuses. Kui aga töötaja ostab liisingfirmalt tööandja kasutuses olnud auto turuhinnast odavamalt, sest tööandja on loobunud oma ostueesõigusest, siis on erisoodustuseks müügihinna ja turuhinna vahe.

Kui auto jääkväärtus on ?0?, kas võib auto töötajale kinkida? Lisaks ei soovi seda keegi osta, sest auto on vana. Kas ekspert hindab selle ?0?-ks?
Arvatavasti ei ole auto turuhind null. Isegi vanarauana peaks selle väärtus olema suurem kui null. Arvan, et ettevõttel on kirjeldatud juhul maksurisk isegi siis, kui ekspert selle väärtuseks hindab nulli.

Millal tekib krediitkaardiga tasutud erisoodustuselt tulumaksu maksmise kohustus? Kulutus tehakse nt jaanuaris, firma pangakontolt läheb see summa maha järgmise kuu 10. kuupäeval.
Erisoodustuse andmise hetk on sel kalendrikuul, kui summa tööandja pangakontolt maha läheb.

Kas erisoodustus ei laiene töötaja alanevatele ja ülenevatele sugulastele (vennad, õed, nende pered, abikaasa vennad ja õed jne)?
Ei laiene. TMS § 48 lg 6 loetleb ammendavalt need isikud, keda käsitletakse töötajana ? abikaasa, vanem ja laps.

Kui sõlmida optsioonileping tänase turuhinnaga, aga väljaostmise tähtaeg on aasta pärast, siis kas väljaostu hetkel, kui turuhind on tõusnud, oleks tegu erisoodustusega?
Kui optsioonilepinguga on kokku lepitud müügihind, mis optsioonilepingu sõlmimise ajal oli prognoositav turuhind tulevikus, siis ei ole see erisoodustus, kui vahepeal väärtpaberi tegelik turuhind tõuseb rohkem kui eeldatud turuhind tulevikus. Tuleks lähtuda sellest, kas samasugune hind oleks sätestatud optsioonilepingus ka siis, kui tehingu teiseks pooleks poleks oma töötaja (lihtne on seda võrrelda börsil noteeritud väärtpaberite optsioonide puhul).

Bilansis tuleb kajastada vara vastavalt kumb on madalam, kas soetusmaksumus või hetke turuväärtus ja vara vastavalt allahinnata. Kui vara eelnevalt allahinnata ja siis see müüa töötajale, ei ole tegemist erisoodustusega?
Täpselt nii. Kui aga vara on alla hindamata ning see müüakse, kuid hiljem selgub, et vara müüdi odavamalt kui bilansiline maksumus, siis on maksurisk. Samas ei ole lubatud igasuguse vara allahindamine ? maad ei saa alla hinnata. Allahindamine on võimalik, kui see on põhjendatud.

Kui bilansis vara jääkväärtus enne müüki alla hinnata, sest on alla turuhinna ja siis müüa, kas siis tekib erisoodustus?
Siin ei teki erisoodustust eeldusel, et vara müüakse vähemalt turuhinnaga.

Näiteks ?Soovis? jms on reeglina toodud pakkumishinnad. Kas turuhinna mõiste kattub pakkumishinna mõistega? Kus on defineeritud turuhinna mõiste (seadus jne)?
See on küsitav, kui sageli pakkumishind kattub või ei kattu tehinguhinnaga. Pakkumishinda ei saa pidada turuhinnaks. Autode puhul tuleks lähtuda Konjunktuuriinstituudi kataloogist ?Mootorsõidukite hinnad? või konkreetse auto kohta tehtud ekspertiisiaktist. Ehitiste ja kinnisasjade puhul on mõistlik kahtluse korral tellida eksperthinnang aktsepteeritud kinnisvarahindajalt. Kui aga reaalset keskmist hinda ei ole võimalik määrata, siis on abiks ka pakkumishinnad. Turuhind on defineeritud asjaõiguse seaduse § 29 lg 2 ? asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

Töötajad saavad osaliselt tasuta teenuseid, mida firma müüb. Kokkuleppe alusel saavad ka mõned kliendid osa teenuseid tasuta. Kas oma töötajatele tasuta osutatud teenused on erisoodustus?
Kui on võimalik näidata, et samad teenused on samadele tingimustele vastavatele klientidele tasuta, siis ei ole tegemist erisoodustusega. Kui aga näiteks mingi teenus on tasuta vaid äriklientidele ja oma töötajatele, siis on see küll arvatavasti erisoodustus.

Kui töötaja lahkub firmast ja talle müüakse turuhinnaga mobiiltelefon, mille raamatupidamislik jääkväärtus on suurem, siis kas see on ka erisoodustus?
Erisoodustusega on tegemist ka siis, kui telefon müüakse lahkuvale töötajale. Lahenduseks on raamatupidamisväärtust vähendada ja telefon alla hinnata turuhinnale.

Tööandja võtab töötajalt kohvitopsi eest 1 krooni. Mille alusel määrata kohvitopsi turuhind? On teada, et olenevalt joogi valmistamise meetodist võib omahind kõikuda 70 sendi ja 3 krooni vahel.
Kui kohvi müük on ettevõte põhitegevus või üks põhitegevusi (näiteks toitlustusettevõte), siis on turuhinnaks hind, millega müüakse samasugune kohvitops klientidele. Muul juhul peaks lähtuma keskmisest kohalikust müügihinnast ehk turuhinnast. Kohvitopsi turuhind asutuses on kindlasti oluliselt madalam kui kohvikus või restoranis. Praktikas võiks võtta aluseks kohvitopsi omahinna ning suure tõenäosusega ei tekita see maksuametile probleeme. Oluline on, et see hind oleks loogiliselt ja arusaadavalt põhjendatud ning ettevõte ei müüks kohvi oma töötajatele kahjumiga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing