Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suured jaeketid võtavad jõuga

Andres Kärssin 30. aprill 2001, 00:00

Veelgi enam, Kaubanduskonverentsi 2001 esinejad tõid selge sõnumi: sõbrad, senine küllaltki rahulik elu on asendumas karmi konkurentsiga. Kuigi globaalset vaadatuna on Eesti üks täpp ja Baltimaad lihtsalt natuke suurem täpp, tuleb viimane katta mõne suurtegija poolt kasvõi kohaloleku mõttes. Välismaiste jaekettide sekkumine siinsesse koogijagamisse loob uued, üksiküritajatele sobimatud mängureeglid. Näiteks lubab ka praegune turuliider, ligi 500 kauplust üle Eesti omav ETK tekkivat reaalust arvestades kontsentreerida kaubamärkide arvu ning kõik oma poed kettidesse ühendada.

ETKga koostöös Prisma ketti omava SOK kontserni välisturgude arendusdirektori Hannu Uski sõnul on Soome turg piiratud ning seetõttu suunatakse tähelepanu väljapoole. ?Tahame olla Euroopa grupp,? ütles Uski. ?Lääne kaubandusketid on jõudnud Poola, Leedusse, osaliselt ka Lätisse ? nendega soovimegi Baltimaades rinda pista. Oleme tõsise konkurentsi lävel.?

SOK suur konkurent Soomes Kesko jätkab seda liini ka lõunasuunal. Kesko Food Balticsi president Timo Valla näeb lähitulevikus kontserni n-ö pan-balti operaatorina, sest et saada tegijaks siinmail tuleb minna kõikidele Balti turgudele.

Sihiks on võetud jaekaubanduse turuosa 25% ja liiderfirmade ?klubi? ? TOP 5, mis kontrollib turgu. ?Seni pole me näinud tegelikku konkurentsi Balti jaekaubanduses,? leiab ka Valla.

Põhjamaade ketid on muidugi mõista statisti rollis võrreldes globaalsete jaemüüjatega, kelle üheks hindamiskriteeriumiks on ka tõsiasi, et Balti riigid kokku annavad kõigest 0,09 protsenti maailma SKTst. Samas siiski ollakse kohal.

Procter & Gamble?i kliendisuhete arendusjuhi Egons A. Plavnieksi sõnul on viimase viie aasta jooksul sarnaselt muu maailma suundumusega globaalsed jaemüüjad, näiteks Hollandi Ahold, Saksa-?veitsi Metro või Inglise Tesco, hoogsalt laienenud Kesk- ja Ida-Euroopasse ning sama trend jätkub.

?Pean vältimatuks rahvusvaheliste jaemüüjate laienemist ka Baltimaadesse,? ütles Plavnieks. ?Marginaalsed mängijad lahkuvad, neil pole kriitilist massi ellujäämiseks,? viitas ta paljude kohalike kaupmeeste tumedale tulevikule. Plavnieks märkis, et praegu on Balti riikide jaekaubanduses mugav hinnakujunduse keskkond, mis muutub konkurentsiolukorras ?metsikuks hinnakujunduseks?.

Milline on siis see karu ise, et maailma kontekstis mitte öelda mikro-mõmmibeebi, kelle nahka juba jagatakse või jagama hakatakse? Uuringufirma Profindex andmeil oli tänavu märtsis oli Eestis kokku 7187 kauplust, millest 2644 tegelesid toidu- ning esmatarbekaupade müügiga. Kokku on praegu kasutusel ligi 800 hektarit kaubanduspinda, mis on 12 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Enam kui 40 protsenti kaubandusruutmeetritest asub Tallinnas.

Profindex tegevdirektor Margit Raidi sõnul on Eestis elaniku kohta 0,55 ruutmeetrit jaekaubanduspinda, Euroopas on see näitaja üle 2 ruutmeetri elaniku kohta. ?Usun, et meil on ruumi kauplusi juurde ehitada,? kommenteeris Raid.

Raidi sõnul on viimase aastaga muutunud 1398 kauplust ehk siis iga viies kauplus kas siis vahetanud omanikke, ketistunud või elanud läbi mõne muud laadi muutuse.

Viimaste aastate üldkasvu taustal siiski näha segakaupu ning toidukaupu müüvate lähikaupluste arvu vähenemist, samuti on hinnakampaaniad Raidi hinnangul andnud olulise löögi avaturule. ?Suurimateks kaotajateks on 20?49ruutmeetrised kauplused, samuti on näha langemistendentsi kuni 100ruutmeetriste toidu- ja esmatarbekaupu müüvate kaupluste osas,? märkis ta. Seevastu selgelt on kasvamas 200?400ruutmeetriste supermarketite ning 400?2500ruutmeetriste hüpermarketite osakaal jaekaubanduses.

Statistikaameti esialgseil andmeil oli mullu Eesti jaekaubanduse kogukäive 22,85 miljardit krooni, mis on võrreldes 1999. aastaga 12 protsenti enam. Sellest toidu- ja esmatarbekaupade käive moodustas hinnanguliselt 15 miljardit krooni, millest omakorda legaalse kaubanduse maht Raidi sõnul võiks olla umbes 10,5 miljardit krooni.

Viimasest näitajast andis Profindexi andmeil ketikaupluste kogukäive mugavuskauplusi arvestamata 4,6 miljardit krooni ehk natuke üle 40 protsendi. Raid lausus, et Eestis on 161 jaeketti, millest 38 tegelevad toidu- ja esmatarbekaupade müügiga. Arvestuste kohaselt müüb üks ruutmeeter ketistunud kaupluse kaubanduspinda 4400 krooni eest kuus, ketistamata kaupluse vastav näitaja on 2000 krooni ehk üle kahe korra väiksem.

Mis siis saab homme ja kas kohalikel kaupmeestel on ka mingeid võimalusi suuruse ja efektiivsusega löövate väliskettide vastu. ?Kaalukas sõna Eesti turu arengu kohta öeldakse mõne kontserni kabinetivaikuses,? tõdeb ka Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Peeter Raudsepp.

Millise jaeketi peakontoris see lipuke ka keset Eesti kaarti torgatakse, on praegu vist küllaltki prognoosimatu. Kas see maailma suurim Wal-Mart Ameerikast, hiljuti Soomesse laienenud sakslaste discounter Lidl või mõni muu? Või on hoopiski oodata Aholdi aktiviseerumist, kes tegelikult juba Rootsi-Norra ICA kaudu siinmail kanda kinnitanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing