Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tähtis nädal Tallinnas

Eelmine nädal oli nii kohalikke kui ka maailma turge kiikava investori jaoks küllalt stabiilne ja närvirakke säästev. Negatiivse poole pealt ehk vaid niipalju, et nädala algul püüdis investeerimispank Merill Lynch osade tehnoloogiafirmade reitinguid kärpides turgu jaheneva majanduskliima eest hoiatada. Parkaku olid selle mõjud maailma turgude jaoks vaid väga lühiajalised.

Tähtis on see, et aktsiaturud ei jäänud ka eelmisel nädalal ilma positiivsest üllatusest.

Kui ülemöödunud nädalal tekitas aktsiaturgudel eufooriat USA keskpanga ootamatu poole protsendi suurune intressikärbe, siis eelmise nädala reedel üllatas USA kogu maailma oma esimese kvartali loodetust märksa kõrgema majanduskasvuga.

Kas esialgne väljahõisatud esimese kvartali 2% sisemajanduse koguprodukti kasv (SKP) võrreldes möödunud aasta sama ajaga näitab USA keskpanga head tööd ?intressikärpe poliitikas? või suure riigi tarbimise sisemist jõudu, jäägu suuremate ringkondade vaidlusteemadeks.

Igatahes aktsiaturg reageeris majanduse tähtsaima aktiivsuse numbri näitajale väikese tõusuga. Väikese tõusuga aga seetõttu, et üllatavalt kiire majanduskasvu number tekitas investorites kõhklusi ja spekulatsioone, et I kvartali SKP korrigeeritud number tuleb esialgsest mõnevõrra madalam.

Kuigi välisbörside mõju surub kohalikule börsile üha jõulisemalt oma reegleid peale, tuleks finantsturgude ülevaates seekord siiski rohkem peatuda kohalikul börsil. Põhjus lihtne.

Möödunud nädalal avaldasid oma esimese kvartali majandustulemused kaks Tallinna väärtpaberibörsi suurimat firmat. Uudis on küll lokaalne ja puudutab peamiselt kohalikku investorit, aga mitmest Eesti firmadest, kes pakuvad tööd tuhandetele inimestele ja teenivad kümnekohalisi kasuminumbreid, võib ikka rääkida.

Eesti Telekom, kes fikseeritud kõneliinide monopoli kaotamise tõttu hakkas selle aasta algusest tegutsema avatud konkurentsis, saavutas esimeses kvartalis ligi miljardi kroonise netokäibe kõrval 275 mln kroonise kasumi. Aastane kasumikasv 12%. Suuresti aitas sellele kaasa Eesti Telefoni kohtuvõit, milleks moodustatud 46 mln kroonine reserv lükati kasumiaruandesse kui erakorraline tulu. Mainimata ei saa ka jätta Eesti Mobiiltelefoni häid majandustulemusi.

Eesti Telefonil seevastu monopoli kadumise tõttu selle aasta esimeses kvartalis enam nii hästi ei läinud. Seda kinnitas lisaks majandustulemustele ka asjaolu, et firma oli konkurentsi tõttu kaotanud märtsi lõpuks rahvusvahelistest kaugekõnedest 30% ja kohalikest kaugekõnedest 12%.

Kuna aga investorid olid sellega arvestanud, siis Eesti Telekomi aktsial eelmisel nädalal nii halvasti ei läinudki. Nädalase 1,3% languse 75 kroonini saab peaasjalikult lükata selle kaela, et eelneva paari nädala jooksul näitas telekomisektori aktsia peaaegu paarikümneprotsendilist tugevnemist.

Eesti Telekomi aktsiat toetavaks uudiseks saab lugeda ka seda, et eelmisel neljapäeval otsustas firma nõukogu maksta aktsionäridele dividendideks 755 mln krooni ehk 5,50 krooni aktsia kohta. Veidi üle 200 mln läheb sealt Eesti Telekomi suuraktsionärile Eesti riigile.

Eelmisel nädalal Leedu riigivarafondiga LTB ostutehingu allkirjastanud ja Balti suurimaks pangaks saanud Hansapanga esimese kvartali tulemused võttis turg vastu samuti küllalt hästi. Kvartali 410 mln kroonine puhaskasum (26% tõus aastaga) ületas samuti turgude lootusi, kuid oli, nagu Eesti Telekomi oma, erakorralisi tuluallikaid täis. See aga ei takistanud aktsia tõusu viimase kahe kuu kõrgeima taseme 140 kroonini, nädalaga ülesminek 1,8%.