Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ülemaksmine ja nõrk integratsioon hukutavad
Keegi ei tea küll täpset tehingute arvu ja väärtust, kuid hinnanguliselt ületas 2000. aastal maailmas ettevõtete ostu-, müügi- ja ühinemistehingute koguväärtus 3 triljonit dollarit. Eestis sõlmiti 2000. aastal ettevõtete ostu- ja ühinemistehinguid rohkem kui 2 miljardi krooni väärtuses.
Iga konkreetse tehingu põhjused on erinevad, kuid tavaliselt hõlmatavad ühise koondnimetajaga: väärtuse loomine ja aktsionäride jõukuse suurendamine. Samas näitavad mitmed rahvusvaheliste uuringute tulemused, et ainult 20 protsenti tehingutest võib lugeda edukateks ning aktsionäridele ka pikemaajalises perspektiivis lisaväärtust loovateks.
Miks siis nii suur osa tehingutest ebaõnnestub? Kuidas tagada jõudmine eduka 20 protsendi hulka?
Kokkuvõtvalt võib ebaõnnestumiste põhjused jagada kaheks: ülemaksmine ja ostetud/ühineva ettevõtte tehingujärgne nõrk integratsioon. Lihtsustatult: 10 000 krooni maksva vara (näiteks arvuti) eest makstakse 20 000 krooni ja lisaks avastatakse pärast ostutehingut, et ostetud arvuti ei ühildugi juba teiste olemasolevate arvutitega.
Üheks tavalisemaks ülemaksmise põhjuseks on ettevõtte toodete ja teenuste turupotentsiaali ülehindamine. Näiteks internetifirmade hindamine oli varasema kogemuse puudumise tõttu rajatud vaid tuleviku finantsprojektsioonidele, mis omakorda rajanesid ootustele tarbijate harjumuste muutumisest. Loodeti, et internet osutub universaalseks müügikanaliks, mis asendab peagi traditsioonilised poed. Tegelikkuses on tarbijate harjumused oluliselt muutunud vaid teatud kaupade ja teenuste ostmisel (näiteks raamatud, CDd, lennukipiletid).
Internetti kasutatakse enamikus valdkondades küll informatsiooni hankimiseks, kuid konkreetne ostutehing sooritatakse ikkagi tavalises poes. Seetõttu lõpetab valdav osa internetifirmasid, kelle äriidee oli vahendada kaupu või teenuseid interneti teel, oma tegevuse kunagi kasumisse jõudmata. Investorid on raha kaotanud.
Ettevõtte finantspositsiooni ülehindamine ja juriidiliste riskide alahindamine võivad saada ülemaksmise põhjuseks, kui ostja ei saa aru ostetava ettevõtte tegelikust finantspositsioonist, kasumlikkusest, kasutatud arvestuspõhimõtetest, lepingutest. Konsolideerimine, liisingute arvestus, arvestuspõhimõtete muutused, kasumiaruannete struktuuri muutused võivad pea segi ajada ja tekitada vääri hinnanguid kogenumalgi finantsanalüütikul. Ettevõtte finantspositsiooni ning juriidiliste riskide mõistmine ja hindamine on eriti oluline, kui on plaanis investeerida välismaal asuvasse ettevõttesse. Ostjal on võimalik selliseid riske maandada põhjaliku infokogumisega ehk ostueelse analüüsiga (finantsmajanduslik ja juriidiline due diligence) ja korralike garantiidega ettevõtte ostu-müügilepingus.
Iga ettevõtte ostutehingu taga on inimesed, mistõttu loetakse inimfaktori riske, nagu tehingu sooritamisel tekkiv hasart, emotsionaalne pinge ja hirm kaotada, olulisteks ülemaksmise põhjusteks. Näiteks võib müüja juba niigi pingeliselt kulgenud läbirääkimiste käigus tuua sisse konkureeriva pakkuja, väites, et uue pakkuja ostuhind on kõrgem. Kas pakkuda veelgi rohkem või loobuda tehingust? Vastuse peaksid andma arvutused.
Kui ostja hakkab endale (omanikele, pangale) ostuhinda põhjendama argumentidega nagu ?see tehing on meie elutehing?, ?sellist võimalust ei tule enam kunagi?, ?nii kõrget hinda oleme nõus maksma strateegilistel põhjustel?, on ilmselt tegemist hasardi ja ohumärkidega.
Ka emotsionaalse pinge ja väsimuse korral (?saaks selle tehingu juba ükskord tehtud?) võidakse kergesti teha mõtlematuid järeleandmisi (?küll selle investeeringu kuidagi ikka tagasi teenib?). Ohumärkide ilmnemisel tuleks tempot maha võtta, et analüüsida informatsiooni ja täpsustada edasist tegevuskava.
Sünergiate ülehindamine on üks olulisi ülemaksmise põhjuseid. Ettevõtte põhitegevusega seotud sünergiaid võib jagada kulude kokkuhoiu, tulubaasi suurendamise ja tegevusprotsessi parandamise sünergiateks.
Kulude kokkuhoiu sünergiad tekivad mittevajalike töökohtade ja seadmete elimineerimisega ja alles jäävate varade efektiivsema kasutamisega.
Tulubaasi sünergiad tulenevad ühendatud tootmisvõimsustest. Näiteks on ettevõtted võimelised koos hankima ja täitma suuremaid tellimusi kui enne tehingut ja seeläbi sisenema uude turusegmenti.
Tegevusprotsessi parandamise sünergiad võivad tekkida ettevõtete tugevate külgede liitmise ja nõrgemate kaotamisega. Näiteks võib olla ostmise eesmärgiks teise ettevõtte tehnoloogilise oskusteabe omandamine, misläbi on ostjal võimalik märgatavalt parandada enda toodete kvaliteeti. Kuna ostuhind sisaldab tavaliselt ka teatud osa eeldatavate sünergiate väärtusest, siis on oluline, et ostja sünergiate rakendamisest saadava kasu põhjalikult läbi arvutaks.
Teiseks ettevõtete ühinemiste ja ostude ebaõnnestumise põhjuseks võib nimetada tehingujärgse integratsiooniplaani puudumist või selle rakendamise ebaõnnestumist. Paberil arvutatud teoreetilise väärtuse alusel tehtud investeering tuleb reaalselt tagasi teenida.
Nüüd sõltub, kui kiiresti ja efektiivselt suudetakse planeeritud muutused ellu viia ja sünergiad realiseerida.
Kui ostja avastab pärast tehingut, et tal puuduvad ostetud ettevõttes muudatuste läbiviimiseks ressursid (näiteks piisavate oskustega projektijuht), võib kogu tehingu majanduslik loogika muutuda kasutuks.
Ümberkorraldused võivad tekitada vastuseisu ostetud ettevõtte võtmeisikutes. Ebakindlus võimalike koondamiste suhtes mõjub laostavalt ettevõtte efektiivsusele. Kliendid ja hankijad võivad olla teadmatuses ettevõtte tegevuse jätkuvuse ja edasiste tarnete osas. Seetõttu kasutavad konkurendid ettevõtete ühinemisel ja ostmisel tekkivat ebaselgust tihti parimate klientide ja töötajate ülevõtmiseks. Kiire ja selge sihiga tegutsemine kaotab ebakindluse ning tagab ka tehingu majandusliku tasuvuse.
Autor: Roy Vaimand