Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vaidlused nõukogudeaegse ?ühisvara? üle

30. aprill 2001, 00:00

Juba aastaid kestavad vaidlused Eesti tarbijale hästi tuntud kaubamärkide üle nagu Sovetskoje ?ampanskoje, Sovetskoje Igristoe ja Belõi Aist, mida omanikud pärast Nõukogude Liidu lagunemist ei taibanud õigeaegselt registreerida või nagu mõnel juhul selgub, mis kuuluvadki ühisvarasse.

Enne kui päritoluriigist Moldovast Belõi Aisti kaubamärgi omanik Barza Alba (endise nimega Beltsõ Veini- ja Konjakikombinaat) jõudis kaubamärgi registreerimistaotluse Eesti patendiametile esitada, olid seda teinud Eesti hulgimüügifirmad AS Grape, AS Ronemar ja füüsilise isikuna Jüri Tamm. Kuna patendiamet vaatab taotlusi läbi laekumise kuupäevade järgi, vaadati kõigepealt läbi Grape taotlus. Patendiamet leidis ekspertiisi käigus, et Belõi Aist kuulub Moldovas asuvale Beltsõ Veini- ja Konjakikombinaadile ning nõudis Grapelt omaniku kirjalikku nõusolekut kaubamärgi õiguste andmisest Grapele. Seda nõusolekut Grape ei saanud. Soov tuntud kaubamärki omastada oli nii suur, et Grape esitas patendiametile võltsitud tõendi, mille alusel tegi patendiamet kaubamärgi Belõi Aist registreerimisotsuse Grape nimele.

Kaubamärgiomanik sai registreerimisotsusest teada Eesti Kaubamärgilehest ning vaidlustas seejärel patendiameti vastavad otsused Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Komisjon tühistas Patendiameti otsused, sest leidis, et märk Belõi Aist on üldtuntud kui endise Beltsõ Veini- ja Konjakikombinaadi ning praeguse Barza Alba kaubamärk ning Grape Belõi Aisti kaubamärgi registreerimise taotlused on esitatud pahauskselt. Grape apellatsioonikomisjoni otsuseid edasi ei kaevanud.

Küll aga vaidlustas kaubamärgi üldtuntust puudutavad apellatsioonikomisjoni otsused Tallinna Halduskohtus, seejärel Tallinna Ringkonnakohtus ja lõpuks Riigikohtu Loakogus AS Kiil & Ko, kellele oli oma kaubamärgi registreerimise taotlused üle andnud Kiil & Ko juhatuse liige Jüri Tamm.

Riigikohtu Loakogu leidis, et Kiil & Ko kaebus on põhjendamata.

Eelmise aasta oktoobris, pärast üle kahe aasta kestnud vaidlusi, registreeris patendiamet kaubamärgi Belõi Aist omanikuks Eestis Barza Alba. Firma, kellele kuulub päritoluriigi Moldaavia Kõrgema Kohtupalati otsusega Belõi Aisti kaubamärgi ainuõigus. Seejärel esitasid AS Kiil & Ko ja Moldaavia Bränditootjate Assotsiatsioon Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile ja Tallinna Halduskohtule kaebuse registreerimise tühistamiseks.

Kiil & Ko väidab, et patendiamet on rikkunud seadust, kui kandis kaubamärgi Beltsõ tehase ehk praeguse nimega aktsiaselts Barza Alba nimele. Kuna Kiil & Ko andis patendiametisse avalduse sisse esimesena, oleks pidanud tema avaldus ka esimesena rahuldatama.

Barza Albat esindava patendivoliniku Reet Maasikamäe sõnul on need kaebused esitatud selleks, et Eesti turul saaks võimalikult kaua kasutada Belõi Aist nime kõik, kellel selleks soovi on. ?On ilmne, et kõik need kaebused on esitatud aja võitmiseks,? ütles Maasikamäe.

Patendiamet on kirjas Kiil & Ko-le teatanud, et Belõi Aisti kaubamärk on neile registreeritav ainult siis, kui nad esitavad kirjaliku loa tuntud kaubamärgi omanikult. Samas on patendiamet saanud Barza Albalt mitu kirjalikku tõendit, et nad ei kavatse kellelegi luba anda.

Kuna kaubamärgiseaduses ei ole täpselt reglementeeritud, mitu korda võib loa esitamise tähtaega pikendada, tasudes 700 krooni riigilõivu patendiameti arvele, võib kaval taotleja sel viisil protsessi lõputult venitada.

?Taktika valitakse vastavalt ülesandele,? ütles Kiil & Ko?d esindav Käosaar & Co tegevdirektor Jüri Käosaar, selgitades, et ühes Nõukogude Liidu lagunemisega lagunes ka nõukogudeaegne kaubamärk, kuna sama marki hakati tootma igal pool.

?Kui need asjad oleks kaitstud kohe ja korralikult, siis selge see, et selliseid situatsioone nagu praegu poleks tekkinud,? ütles Käosaar.

Eelmise aasta 3. märtsil esitas OÜ Estodes Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kaebuse, millega vaidlustas patendiameti otsuse registreerida Sovetskoje ?ampanskoje ja Sovetskoje Igristoje ning nende kuju AS Rigas Vini nimele. Järgmisel päeval esitasid samasisulise kaebuse ka teised Sovetskoje vahuveinide turustajad Dunkri Kaubanduse AS, AS Laifan, AS Mediato ja AS Ronemar. Nelja kaebuse esitaja esindaja patendivolinik Villu Paveltsi sõnul on patendiamet jätnud tähelepanuta fakti, et tähist Sovetskoje ?ampanskoje ja Sovetskoje Igristoje ei kasutata mitte selleks, et näidata, kellelt toode pärineb, vaid selleks, et näidata, milliste omadustega toode on ehk siis toote liigi määratlemiseks. Kõik endises NSVLs vahuveine tootvad tehased lähtusid ühest A. M. Frolov-Bagrejevi poolt aastail 1919?1936 välja töötatud metoodikast. ?Seega peaks vaatama tähist Sovetskoje ?ampanskoje kui kindlate omadustega vahuveini liigi tähist, mida kaubamärgiseaduse kohaselt kaubamärgina ei registreerita,? ütleb Pavelts. Samuti sätestab kaubamärgiseadus, et kaubamärgina ei saa registreerida tähiseid, millel puudub eristusvõime. Sovetskoje ?ampanskoje puhul kasutavad erinevad tootjad sama tehnoloogiat ja sama stilisatsiooniga etikette. Täpselt kuu aega tagasi otsustas Tööstusomandi apellatsioonikomisjon rahuldada OÜ Estodes kaebuse ning tühistada patendiameti otsus Sovetskoje ?ampanskoje kaubamärgi Rigas Vinile kuuluvuse üle. Kas Latvijas Balzamsiga ühinenud Rigas Vini apellatsioonikomisjoni otsuse edasi kaebab, firma esindaja vandeadvokaat Viive Kaur veel öelda ei osanud. ?Selle järgi, mis toimus istungil, mis alustel kaebus esitati, siis ma olen arvamusel, et protsessuaalselt on komisjon siin kindlasti eksinud,? ütles Kaur. ?Muidugi klient otsustab, kas ta tahab jätkata või mitte,? lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing