Arhitekti kodubüroo muutus kahe aastaga mitu korda võimsamaks

Ahti Kooskora kodusesse büroosse mahub vaid kirjutuslaud ja paar riiulit raamatute ning tehnika jaoks. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga, kui Äripäev esimest korda kirjutas kodubüroos tegutsevast arhitektist, on elukoha vahetuse tõttu Kooskora töökoht muutunud veel väiksemaks. Endise 11 m2 asemel on nüüd elutoa kõrval asuvale bürookambrile võimalik anda vaid ca 5 m2.

Töökoha väiksemaks muutumine pole aga kaotanud arhitekti kliente. Aasta tagasi registreeris Kooskora oma domeeni ning endise keerulise aadressi asemel sai tema lehekülg internetis lihtsa www. arhitekt.ee nimetuse. Lihtne aadress on aastaga toonud tema leheküljele kolm korda rohkem külastajaid. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on internet muutunud kõigile klientidele kergesti kättesaadavaks ja e-posti aadressi omamine on iseenesest mõistetav. ?Nüüd on kõigil võimalik meiliga suhelda,? räägib Kooskora. ?Faks on oma vajaduse kaotanud.?

Siiski mahub faks veel Kooskora kodubüroo ühele riiulile. Teistel riiulitel on arvuti, printer, skanner ja UPS ehk katkematu toite allikas. Viimase kahe osas pole Kooskora kahe aastaga uuendust ette võtnud. Printer aga suudab nüüd ka A3 formaati trükkida, monitor on kasvanud 19 tollini ning arvutil on kogu sisu uue vastu vahetatud. ?Esimesena sai täis kõvaketas, siis jäi graafikakaart nõrgaks, mälu on pidevalt juurde ostetud,? kirjeldab Kooskora arvuti uuendamist. Vana arvutisisu kasutab Kooskora teleri juures, lisades sellega pildikastile internetiühenduse. Juba praegu on elutoas asuv televiisor ühendatud tööarvutiga. See annab võimaluse elutoas toimuvatel nõupidamistel klientidele näidata tööjooniseid suuremal ekraanil.

Viimaseks tehniliseks uuenduseks Kooskora kodubüroos on pihuarvuti Palm. ?Tekkis probleem, et paaril korral hakkasid pisiasjad ununema,? tunnistab Kooskora. ?Et mälu mitte lõpmatuseni koormata, sai Palm ostetud.?

Kooskora kodubüroo maksumus on jõudnud kuuekohalise numbrini. Suurte kulutuste põhjuseks pole siiski büroos tehtud tehnilised uuendused, vaid kallis tarkvara. ?Võin käsi piiblil vanduda, et 95% ulatuses on minu tarkvara legaalne,? kinnitab Kooskora. Ülejäänud 5% tarkvarast on peamiselt prooviperioodiks tasuta kasutada antud. Kooskora sõnul ei saaks piraattarkvaraga rahulikult tööd teha, kuna vahele jäädes võetakse ära ka kogu tehnika.

Praegu Jaapanis mängivale väravpallurile Riho-Bruno Bramanisele maja projekteerides katsetas arhitekt suhtlemiseks helistamist interneti kaudu. Saadud elamus osutus nii ebameeldivaks, et rohkem pole Kooskora seda proovinud. Bramanis ise ütleb, et koostöö kodubüroos töötava ja põhiliselt meili teel suhtleva arhitektiga oli ainuvõimalik. ?Kuna ma ise ei ela momendil Eestis, oleks post liiga aeglane ja telefoni/faksi teel ei oleks paljusid asju võimalik tehniliselt lahendada,? lausub Bramanis.

Kui kaks aastat tagasi olid kodubüroos suurimaks probleemiks tehnilised lahendused, siis praegu pole nende lahendamine Kooskora ütlusel enam keeruline. Firmad peaksid leidma lahendused eelkõige sotsiaalsetele probleemidele.

Tehnika on meil kodubüroos viimaste aastatega muutunud niipalju, et alustades ei olnud minu koduses kontoris korralikku internetiühendust, pidin sisse helistama ja see oli tüütu ning ka telefon oli sel ajal kinni. Minu töös aga on tavaliselt vaja korraga nii arvutit kui ka telefoni. Nüüdseks olen õnnelik ADSL püsiühenduse kasutaja. Kokku sai meil firmas selliseid ühendusi tellitud oma paarkümmend, neist esimesed 6?7 on juba realiseeritud. Hetkel popimatest projektidest tahame testida voippi ehk üle interneti helistamist, kus minu kontori lauatelefoni number suunatakse minu eemal olles teatud internetiaadressile. Mobiilses büroos töötades võtaksin mina toru (tegelikult arvuti külge ühendatud kõrvaklapid ja mikrofoni) just seal, kus oma arvutiga juhtun olema.

Meie seadused ei võimalda firmal mugavalt ja lihtsalt hüvitada koduselt telefonilt tehtud ärikõnede maksumust. Voipi abil saan ma ärikõnesid firma keskjaama kaudu võtta ka siis, kui ma ise kontoris ei viibi.