Eramu katuse renoveerimine pole vaid uue katte pealekleepimine

Alo Karu 02. mai 2001, 00:00

Eramuehituses kasutati lamekatuseid põhiosas 70?80ndatel aastatel. Sellist tüüpi katuslagesid soojustati kas kergbetoonplokkide, TEP-plaadi või fenoplastiga, katusekattematerjalina domineeris ruberoid/tõrvapapp.

Katuse uuendamisel kipuvad eramuomanikud kahjuks tihti kokku hoidma ja otsivad katuse remontijaks mõne töömehe kusagilt objektilt, kes igasugusest haltuuraotsast meeleldi kinni haarab ja firma tagant varastatud materjalist ning firma töövahendeid kasutades katuse odavalt valmis teeb. Selline lahendus päästab, kui probleemiks on tilkuv katus, kuid mingist korralikust tulemusest, seda enam garantiist, rääkida pole mõtet.

Eramuomanike seas on laialt levinud arusaam, et katuse renoveerimine on vaid uue katte pealekleepimine. See on valdkond, mille suhtes majaomanikud sageli teadmatusest eksivad ja mille kohta halturt?ikutelt mingit nõu ei tasu küsida, nende huvi on vaid kiire rahateenimise võimalus.

Tellija suurim viga on selles, et soovitakse katust minimaalse hinnaga. Kümneaastase garantii (materjalile) annavad ju kõik firmad. Eramu pärandatakse siiski edasi lastele ja lastelastelegi, mistõttu katus peaks kestma 30 aastat ja kauem. Sellise tulemuse tagab vaid korralik kliimaoludesse sobiv materjal, täiuslikud lahendused, korrektne sõlmede vormistamine ja kvaliteetne töö.

Eramu katuse renoveerimisel tuleks lähtuda eelkõige ehitusaegsest projektist. Projekti järgi tuleb teha kindlaks lisasoojustuse vajadus (kindlama tulemuse annab siiski termovisioon ? termograafiaga piirdetarindite soojakadude kindlakstegemiseks). Paljudel eramutel on katus väljaehitatud pööninguga, kuhu saab hõlpsasti paigaldada puistevilla. Pööninguta katuslagede puhul tuleb katusele kinnitada mineraalvillast või mineraalvillast ja vahtpolüsteroolist lisasoojustuskiht.

Vanale ruberoidile uut katusekatet otse peale kleepida/keevitada ei tohiks. Vahele peab paigaldama nn surveühtlustuskihi (erinevate materjalide kihid reageerivad ilmastikutingimustele erinevalt ning uues kattes tekivad sisepinged, mis mõjutavad eelkõige katusekatte kestvust). Surveühtlustusplaate tuleks kasutada igal juhul ? ka siis, kui konstruktsioon lisasoojustust ei vaja. Surveühtlustusplaat on enamasti 20?30 mm paksune mineraalvill.

Edasi tuleb vaadata ehitusaegset tuulutussüsteemi ja vajadusel see korrastada või uus toimiv süsteem välja ehitada.

Silmas peab pidama, et katusetööde käigus vajavad uuendamist kõik plekid. See, et teie veneaegne tsinkplekk veel läbi roostetanud pole, on näiline. Arvestage, et korralik kliimaoludele vastav katusekate peab kvaliteetselt paigaldatuna vastu 30 aastat ja kauem. Niikaua ei kesta ükski nõukogudeaegne plekk, mis pealegi on 10?20 aastat katusel olnud. Räästapleki uuendamine on ka hiljem tehniliselt võimalik, kuid nõuab valmiskatte lõhkumist. Ka ei leia te aja möödudes enam oma katusetegijat ja sellist tülikat ning väikesemahulist tööd ei soovi keegi ette võtta (kui siis hirmkalli hinna eest). Paremaid aegu ootama võib jätta parapetiplekid (seinakatteplekid).

See on koht, kus eraomanike teadmised on tavaliselt veel puudulikumad kui mistahes teise tellija omad. Üle 90% meil kasutatavatest katusekatetest ei vasta Skandinaavia normidele ja osa neist ei sobi üldse ka meie kliimaoludesse. Eestis kehtiva sertifitseerimise korra järgi pole võimalik hinnata katete sobivust kliimaoludesse ega ka katte kvaliteeti. Kahjuks peab tõdema, et Eestis puuduvad üldse enamikul ehitusmaterjalidest igasugused hindamiskriteeriumid. Seega ei näita Eestis välja antud testid ja vastavustunnistused ehitustehniliselt peaaegu midagi ja on vaid juriidiline vormitäide.

Kuidas siis ikkagi valida katusekatet? Täielikult kindel saab olla vaid Skandinaavia riikides toodetud katetele. Arvestama peab asjaolu, et enamik katteid on nii Skandinaavias kui ka mujal Euroopas ette nähtud mitmekihiliseks lahenduseks, meil aga paigaldatakse igasuguseid katteid südamerahuga ühekihilisena. Mujal toodetud katete puhul tuleb jälgida, et neid oleks lubatud paigaldada ka Skandinaavias.

Ei tasu minna reklaami ohvriks, kui firma toob teile paarileheküljelise loetelu riikidest, kus tema materjalid on sertifitseeritud. Selline loetelu kehtib terve tooteseeria, mitte konkreetse materjali kohta. Tavaliselt neid materjaliversioone, mida teile pakutakse, seal ei ole, kuna nad on toodetud spetsiaalselt idaturu vajadusteks. Skandinaavias paigaldamist lubavad eelkõige vastavate riikide sertifikaadid (Soome VTT, Rootsi SITAC, Norra DNV, Taani DANTEST).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:26
Otsi:

Ava täpsem otsing