Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hea enesetunne peegeldab elamu soodsat sisekliimat

Rein Rannamäe 01. mai 2001, 23:00

Elamu sisekliima on kompleksne mõiste. See ühendab endas õhu füüsikalised parameetrid (temperatuur, niiskus, õhuliikumise kiirus), saasteainete sisalduse, müra ja mitmed psühhosotsiaalsed tegurid. Nende hulgas on keskne koht õhukvaliteedil kui tervikul.

Ruumide sisekliima peab kindlustama normaalsed elutingimused, vältima või neutraliseerima elutalitust ja töövõimet häirivad tegurid ning aitama kaasa nakkus- ja üldhaiguste ennetamisele. Viimaste tekkimine võib olla seotud elamu planeerimise, ehitamise, tehniliste seadmete puuduste ja palju muuga.

Linnades viibivad inimesed peaaegu 90% oma ajast hoonetes, seejuures ka töökeskkonnas. Tööruumides, kus leidub sageli palju tervisele kahjulikke gaasilisi lisandeid ja hõljumeid, viibivad üldjuhul terved. Seevastu elamutes ka vanurid, väikelapsed ja nõrgema tervisega isikud. Järelikult peavad siin kehtima rangemad nõuded.

Elamu sisekliima tähtsaim tegur on õhutemperatuur, mis annab organismile vajaliku soojusliku tasakaalu. Liiga soe või jahe ruum, samuti vähene, kuid kestev inimese termoregulatsiooni pinge toob kaasa organismi üldise vastupanuvõime nõrgenemise ja immuunsuse languse. Tulemuseks on ülemiste hingamisteede katarride, reuma, angiini, närvipõletike jms tekkimine või ägenemine.

Vale temperatuur ja niiskustase pikendavad südame-, veresoonkonna- ja ainevahetushaiguste kulgu. Väheneb töövõime. Inimene väsib kiiremini ning puhkab halvemini.

Õhutemperatuur oleneb elamu seintest, põrandast, laest ning küttest. Madal temperatuur ja kõrge niiskustase on tingitud kütteseadmete ebatäiuslikkusest, õhuvahetuse puudumisest või puudulikkusest, konstruktsioonide halvast kvaliteedist, ehituse defektidest ja muust.

Uurimused on näidanud, et talvel on elamutes soodsaim õhutemperatuur 18?20 oC (mõõdetuna ruumi keskel 1,5 m kõrgusel). Välistemperatuuril üle 22 oC ei tohi eluruumid olla soojemad kui 27 oC.

Inimene ei tunne ruumis oma asukohta muutes temperatuuri vahet, kui see horisontaalsuunas ei ületa 2?3 oC. Temperatuuri muutus vertikaalis 0,1 ja 1,5 m kõrgusel ei tohi samuti ületada 2?3 oC. Õhutemperatuuri ööpäevased kõikumised ruumides keskkütte korral on lubatavad 2?3 oC piires, ahjukütte puhul 4?6 oC.

On tähtis, et seinte sisepinna ja põranda temperatuur oleks võimalikult lähedane õhutemperatuurile. Jahe põrand on kahjulik eriti lastele ja vanuritele.

Kui välisseinte sisepinna temperatuur on õhust 4?6 oC madalam, suureneb sooja äraandmine kiirguse teel niivõrd, et normaalsest õhutemperatuurist hoolimata tunneb inimene seinte lähedal ebamugavat jahedust. Kui mainitud temperatuuride vahe on 8 oC, võib ruumis sisalduv veeaur seintele kondenseeruda. Selle tulemusel sein niiskub, juhib üha rohkem soojust ning jahtub seetõttu veelgi enam.

Elamus võib kasutada erinevaid küttesüsteeme. Viimasel ajal on levinud elektriküte, nii radiaatorite kui ka põrandakütte kujul. Projekteerimisel tuleb valida vastav küttevõimsus, vältimaks siseõhutemperatuuri liigset langust külmaperioodil. Tuleb kasutada termoregulaatoreid ja valida kõige ökonoomsem küttere?iim. Õhutemperatuuri peaks saama igas toas reguleerida.

Vajalikku õhutemperatuuri aitab soojakao vähendamise arvel tagada ka õigesti valitud soojustusmaterjal. Tänapäeval kasutatakse piirde-konstruktsioonide ehitamiseks vilttooteid, vahtplasti, mineraalset puistematerjali jm. Talvel sooja ning suvel jaheda keskkonna tagab sein, millele annab tugevuse karkass või kivisein, soojapidavuse tõhus soojustus, tuule eest kaitseb tuuletõkkeplaat, veeauru kondenseerumist seinas takistab aurutõke ning vihma ja päikese eest kaitseb viimistluskiht või -plaat.

Külma vastu aitab:

  • tuleb jälgida, et kardinad ega mööbel (valesti paigutatud) ei takistaks sooja õhu liikumist ruumis;
  • liialt suured klaaspinnad alandavad temperatuuri;
  • 3kordsed klaasid vähendavad soojuskadu 30% võrra;
  • klaaspakettide kasutamine;
  • akende ja uste tihendamine, ehitusvigade vältimine (nurkades, seinte ja põranda vahel).

Suvel tuleb vältida eluruumide ülekuumenemist, mida põhjustab intensiivne päikesekiirgus. Liigne kuumus muudab termoregulatsiooni protsessid organismis väga pingeliseks ning inimene tunneb end halvasti.

Kuumuse vastu aitab:

  • aknaid ja seinu tuleb päikesekiirte eest kaitsta rõdude ja roheliste taimedega (hoiavad seinte temperatuuri 4?5 0C võrra madalamana);
  • välisseinad värvida heledaks, et päikesekiired neilt paremini tagasi peegelduks;
  • akende kohale ehitada varikatused, aknad varustada sobivate päikesekatetega;
  • kasutada spetsiaalseid aknaklaase, vähendamaks päikesekiirte ruumidesse tungimist.

Eluruumide õhu niiskus peab jääma ettenähtud piiresse, mis ei kahjusta tervist, väldib veeauru kondenseerumist seintel ja ei tekita niiskusekahjustusi. Siseõhu optimaalne niiskus on aasta läbi 30?45%. Lubatud piirid 30?60%.

Niiskuse vastu aitab:

  • niiskuskindel vundament ja sokkel;
  • katuse, vihmaveetorude, räästaste ja rennide korrasolek;
  • tihedad fassaadivuugid;
  • aknaplekkide piisav kalle ja vuukide tihedus;
  • välisseinte, keldri- ja katusekonstruktsioonide hea tuulutatavus;
  • välisseinte küllaldane paksus (hea tuulepidavus, soojapidavus ka nurkades, kus seinad kõige enam jahenevad);
  • ehitusmaterjalide piisavalt väike niiskusesisaldus;
  • ülemise korruse lae küllaldane soojapidavus (veeaur ei kondenseeru sellel);
  • piisav kütmine ja tuulutamine;
  • küllaldane ventilatsioon;
  • pesu pesemine ja kuivatamine vaid niisketes ja piisava ventilatsiooniga ruumides.

Elamus on ruume, kus õhuniiskus ületab 60% ning põrandale ja seintele võib sattuda rohkesti vett (pesuruumid, saun, bassein). Keskkond neis on muutlik ? nii õhuniiskus kui ka temperatuur muutuvad sagedamini ja suuremas ulatuses kui mujal.

Kui need ruumid ei ole piisavalt eraldatud, võib soovimatu niiskus ja palavus levida ka eluruumidesse.

Niiskete ruumide seintes ja põrandates hakkavad paljunema mitmesugused mikroobid ja seened (hallitus-, pärmi-, kiirikseened jt). Mikroobide ja hallitusseente kasv võib alata tavalisel temperatuuril, kui niiskusesisaldus ehitises on 65?70%. Niiskuse suurenedes tingimused nende paljunemiseks paranevad veelgi, eriti kiirikseentele. Seejärel võivad puitehitistes tekkida mädanikuprobleemid. q

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:07
Otsi:

Ava täpsem otsing