Kodubüroo loomine ei pea olema kallis

Jan Kapaun 02. mai 2001, 00:00

Lihtne lauaarvuti, kuumaksuga püsiühendus ja internetist saadav tasuta tarkvara moodustavad kõige odavama kodubüroo töökoha.

Kodubüroo arvuti ei pea olema sülearvuti. Palju soodsam on soetada lauaarvuti, mis võimaldab erinevalt sülearvutist kasutada täissuuruses klaviatuuri ja suuremat kuvarit.

Küsigem endilt, kas mul tasub töölauale osta kaasaskantav arvuti, et oleks võimalik käia arvutiga toast tuppa või mõnikord harva see ärireisile kaasa võtta? Usun, et paljud vastavad eitavalt. Siis pole vaja kulutada suuri summasid moodsa ja kalli sülearvuti muretsemiseks. Täisfunktsionaalse piisavalt kiiret internetiühendust võimaldava kodubüroo arvuti saab osta alla 20 000 krooniga. Sülearvutite hinnad alles sellest hinnaklassist algavad.

Tavalise koduarvuti internetiühenduse nõudlus on tavaliselt väike ja piisab harilikust modemist. Kodubüroos on tavaliselt tarvis tõmmata ja saata mahukaid dokumente, joonistusi, graafikuid jms. See tähendab, et kodubüroo arvuti nõuab kiiremat ja odavamat internetiühenduse lahendust, milleks sobib mõni fikseeritud kuumaksega püsiühendus. See aitab pikemalt ette planeerida sidekulutusi ja stabiliseerida neid. Viimasel ajal Eestis levinuimad püsiühenduse liigid on järgnevad:

Lihtne lauaarvuti, kuumaksuga püsiühendus ja internetist saadav tasuta tarkvara moodustavad kõige odavama kodubüroo töökoha.

Kodubüroo arvuti ei pea olema sülearvuti. Palju soodsam on soetada lauaarvuti, mis võimaldab erinevalt sülearvutist kasutada täissuuruses klaviatuuri ja suuremat kuvarit.

Küsigem endilt, kas mul tasub töölauale osta kaasaskantav arvuti, et oleks võimalik käia arvutiga toast tuppa või mõnikord harva see ärireisile kaasa võtta? Usun, et paljud vastavad eitavalt. Siis pole vaja kulutada suuri summasid moodsa ja kalli sülearvuti muretsemiseks. Täisfunktsionaalse piisavalt kiiret internetiühendust võimaldava kodubüroo arvuti saab osta alla 20 000 krooniga. Sülearvutite hinnad alles sellest hinnaklassist algavad.

Tavalise koduarvuti internetiühenduse nõudlus on tavaliselt väike ja piisab harilikust modemist. Kodubüroos on tavaliselt tarvis tõmmata ja saata mahukaid dokumente, joonistusi, graafikuid jms. See tähendab, et kodubüroo arvuti nõuab kiiremat ja odavamat internetiühenduse lahendust, milleks sobib mõni fikseeritud kuumaksega püsiühendus. See aitab pikemalt ette planeerida sidekulutusi ja stabiliseerida neid. Viimasel ajal Eestis levinuimad püsiühenduse liigid on järgnevad:

  • ADSL ? (Assymetric Digital Subscriber Line) kasutab valdavalt olemasolevaid telefoniliine;

  • kaabelinternet ? kasutatakse olemasolevat kaabeltelevisiooni kaablit;

  • raadiolink-internet ? kasutatakse raadiosignaali vastuvõtvaid ja saatvaid seadmeid.

Kõige odavam on hetkel veel kaabelinternet, kuid seda paigaldatakse vähem kui ADSLi. Raadiolink-interneti eelis teiste pakettide ees on täielik sõltumatus olemasolevatest kommunikatsioonivahenditest ja asukohast. Praegu on raadiointerneti piiranguks väike leviala. Raadiointernetti kasutades on võimalus moodustada privaatvõrk teiste kodubüroo kasutajate ja firma kontori vahel, mis on turvalisem kui teised pakutavad internetiühendused.

Põhiline kontoris kasutatav tarkvarava on seotud kirjade kirjutamise, tabelite koostamisega, e-kirjade saatmisega ja internetis surfamisega. Uutel arvutitel on tavaliselt juba need komponendid standardselt olemas. Vajadusel võib lisada veel Microsoft Office?i tooteseeria tooteid. Tuleb jälgida, et lisatav tarkvara ühilduks teiste firmas kasutatavate tarkvaratoodetega. Microsoft Office?i paketi alternatiivlahendusteks on internetis saadaval suur valik vabavarana pakutavaid tooteid. Suurematest võiks ära mainida StarOffice?i tootesarja, mis sisaldab Microsoft Office?i paketiga samu funktsioone ja võimaldab salvestada dokumente levinud formaatides.

Paljudes arvutites on juba standardselt olemas videokonverentsiks kasutatav Netmeetingu tarkvara. Virtuaalsete koosolekute pidamiseks või mõne teise kodubüroo töötajaga virtuaalseks suhtlemiseks kasutatavad tarkvaravahendid on osaliselt ka tasuta internetis saadaval. Äripäeva projektis kasutatav AOL Messenger on üks väheseid vabavarana saadavaid tooteid.

Videokonverentsiks kasutatakse Netmeetingu tarkvara, mis on kasutajale küllalt lihtne, kuid millel on ka palju funktsioone.

Kindlasti tuleb kodus töötamisel muretseda arvutisse viirusetõrje, et kaitsta tarkvara viiruste hävitava jõu eest. Teie võite ju osata hoida arvutit viirustest nakatumise eest, kuid kas ka teie perekonnaliikmed seda oskavad? Lastele omane uudishimu ja komme kõiki faile avada võib hävitada kogu teie eelneva kuu või aasta töö. See on argument, millele tasub mõelda, enne kui selline olukord käes on.

Kasutada tuleb ka ligipääsu takistavaid või osaliselt piiravaid tarkvaratooteid. Lahtiseletatuna oleks see midagi sellist: te saate kasutada kõiki oma arvuti funktsioone, kuid teie perekonnaliikmed ainult mängimiseks, internetis surfamiseks ja e-kirjade saatmiseks-vastuvõtmiseks mõeldud võimalusi. Selline lahendus välistaks ?kogemata? kustutatud dokumentide kadumise.

Kodubüroo peamine ülesanne on kärpida kulutusi ja seda saab teha ainult otsides odavamaid lahendusi nii arvutite kui ka side- ja tarkvaralahenduste osas. Tulemuslikuks tööks vajalikud vahendid ei pea tingimata olema muretsetud kalli raha eest. ADSL ? (Assymetric Digital Subscriber Line) kasutab valdavalt olemasolevaid telefoniliine;

  • kaabelinternet ? kasutatakse olemasolevat kaabeltelevisiooni kaablit;

  • raadiolink-internet ? kasutatakse raadiosignaali vastuvõtvaid ja saatvaid seadmeid.

Kõige odavam on hetkel veel kaabelinternet, kuid seda paigaldatakse vähem kui ADSLi. Raadiolink-interneti eelis teiste pakettide ees on täielik sõltumatus olemasolevatest kommunikatsioonivahenditest ja asukohast. Praegu on raadiointerneti piiranguks väike leviala. Raadiointernetti kasutades on võimalus moodustada privaatvõrk teiste kodubüroo kasutajate ja firma kontori vahel, mis on turvalisem kui teised pakutavad internetiühendused.

Põhiline kontoris kasutatav tarkvarava on seotud kirjade kirjutamise, tabelite koostamisega, e-kirjade saatmisega ja internetis surfamisega. Uutel arvutitel on tavaliselt juba need komponendid standardselt olemas. Vajadusel võib lisada veel Microsoft Office?i tooteseeria tooteid. Tuleb jälgida, et lisatav tarkvara ühilduks teiste firmas kasutatavate tarkvaratoodetega. Microsoft Office?i paketi alternatiivlahendusteks on internetis saadaval suur valik vabavarana pakutavaid tooteid. Suurematest võiks ära mainida StarOffice?i tootesarja, mis sisaldab Microsoft Office?i paketiga samu funktsioone ja võimaldab salvestada dokumente levinud formaatides.

Paljudes arvutites on juba standardselt olemas videokonverentsiks kasutatav Netmeetingu tarkvara. Virtuaalsete koosolekute pidamiseks või mõne teise kodubüroo töötajaga virtuaalseks suhtlemiseks kasutatavad tarkvaravahendid on osaliselt ka tasuta internetis saadaval. Äripäeva projektis kasutatav AOL Messenger on üks väheseid vabavarana saadavaid tooteid.

Videokonverentsiks kasutatakse Netmeetingu tarkvara, mis on kasutajale küllalt lihtne, kuid millel on ka palju funktsioone.

Kindlasti tuleb kodus töötamisel muretseda arvutisse viirusetõrje, et kaitsta tarkvara viiruste hävitava jõu eest. Teie võite ju osata hoida arvutit viirustest nakatumise eest, kuid kas ka teie perekonnaliikmed seda oskavad? Lastele omane uudishimu ja komme kõiki faile avada võib hävitada kogu teie eelneva kuu või aasta töö. See on argument, millele tasub mõelda, enne kui selline olukord käes on.

Kasutada tuleb ka ligipääsu takistavaid või osaliselt piiravaid tarkvaratooteid. Lahtiseletatuna oleks see midagi sellist: te saate kasutada kõiki oma arvuti funktsioone, kuid teie perekonnaliikmed ainult mängimiseks, internetis surfamiseks ja e-kirjade saatmiseks-vastuvõtmiseks mõeldud võimalusi. Selline lahendus välistaks ?kogemata? kustutatud dokumentide kadumise.

Kodubüroo peamine ülesanne on kärpida kulutusi ja seda saab teha ainult otsides odavamaid lahendusi nii arvutite kui ka side- ja tarkvaralahenduste osas. Tulemuslikuks tööks vajalikud vahendid ei pea tingimata olema muretsetud kalli raha eest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing