Kodukontor ärgitab loovat ja pingevaba tööd

See oli jõulueelset siginat-saginat täis aeg, mil keegi Äripäeva kümnest vabatahtlikust ?katsejänesest? ei osanud veel ennustada, milliseks kujuneb ning millega lõpeb uuel aastal ees seisev samm tundmatusse ? töötegemine koduses keskkonnas, kus siiani harjutud ikka eelkõige puhkama ja perega tegelema. Juba läinud aasta kevadest toimetuserahva meeltes ja mõtetes laagerdunud idee kodustest töökohtadest hakkas reaalseks muutuma vahetult jõulupuhkuse eel. Kohale toodi suured pappkastid, et meil oleks, kuhu oma lauasahtlites ja kappides olnud töine varandus pakkida. Ühtlasi avanes hea võimalus oma paberimajanduse inventeerimiseks ning üleliigse väljarookimiseks. Pühade ajal asendati toimetuse vana mööbel ratastel kapikeste ja laudadega, senini meisse teatud privaatsust sisendanud vaheseinad kadusid sootuks.

Kodustöötajad saavad oma hõbedased sülearvutid kätte. Suure innuga algab rubriigitoimetaja Kaido Einama ohtrate näpunäidete toel nende tundmaõppimine ja töötamisse sisseelamine. Esialgu siiski ainult toimetuse sisevõrgus, sest koduse interneti püsiühenduseni pole veel keegi jõudnud.

Taas kolimine. Kastidesse pakitud kraam läheb uutesse kappidesse. Selgub, et kodudesse tööle kolimine viibib, mistõttu esialgu tuleb kõigil ?vanamoodsalt? toimetuses tööl istuda. Ilmneb sülearvutite ?hangumise? probleem. Mida rohkem Internet Explorerit kasutada, seda tõenäolisemalt arvuti restartimist vajab. Aga vaimustus on ikkagi suur. ?Oleme häälestanud end muutusteks, kui planeeritud variandid ei sobi,? kinnitab rubriigitoimetuse juht Madli-Liis Parts, kui me võimalikke ühiseid tegevusskeeme läbi arutame. Tema pidas toimetajaid koju saates kõige tähtsamaks infoliikumist ja selle avatust. Katsetasime erinevaid elektroonilisi suhtluskanaleid ning jäime pidama AOL Messengeril kui kõige lihtsamal, loogilisemal, kuid samas ka kõige töökindlamal ning universaalsemal.

Esimesed lähevad koju. Tõnu Tramm on esimene õnnelik rubriigitoimetusest, kellele Eesti Telefon ADSL Light ühenduse sisse paneb, õige pea jõutakse niikaugele ka Ain Alvela, Kaido Einama ja Indrek Kaldi kodus. Nemad käivad alates 29. jaanuarist toimetuses tööl vaid kahel päeval nädalas. Või ka sagedamini, kui on toimetusi, mida on hädavajalik kohapeal teha. Veidi tüütu ju on kodust IP-aadressi töö juures muuta ja arvutist paar korda sisse ja välja logida, aga üldjoontes hakkab asi sujuma. Kes kodus töötajatest omal kulul helistada ei soovi, saab 1. märtsini tasuta kasutada Netifoni abi.

Rubriigitoimetaja Heli Lehtsaar viib AOLis läbi esimese virtuaalkoosoleku kodubüroolaste ja toimetuserahva vahel. Hiljem nendib Heli, et koosolek kujunes senistest pika laua ümber peetutest tulemuslikumaks. Arvutitele sigineb külge uus hälve ? nad tikuvad ?kinni jooksma? väljalülitamise ajal.

Eesti Telefon asendas Tõnu Trammi ADSL Lighti võimalusterohkema ADSL Mediumiga. Paar päeva hiljem said ka teised kodustöötajad Mediumi, mis küll oluliselt vähendab tõrkeid koduses internetiühenduses, kuid samas ei muuda neid ka täiesti olematuiks ? üsna tihti pole võrku Indrekul ja Kaidol, seda tuleb ette ka Ainil ja Tõnul, kuigi harvemini. Esimesed kaks kuud kodubüroos andis kindla vastuse, et töötegemise selline moodus ahvatleb inimest kauem tööasjadega tegelema ? su tööaeg ei ole enam piiratud n-ö kellast kellani, võid tegeleda tööasjadega siis, kui vaim peale tuleb. Kasvõi öösel enne kukke ja koitu. Teisalt leidsime, et tehniliste probleemide lahendamise kõrval tuleb midagi ette võtta ka oma kodudesse kapseldunud inimeste suhtlemisvaeguse rahuldamiseks. Et suhtlusvaegus kallal, annab tunnistust tõsiasi, et töötaja, kes muidu võiks püsida terve tööpäeva oma kodukontoris, õhtutundidel ikka toimetusse asja teeb ? n-ö ?tere? ja ?head aega? ütlema. Tõsi ta ju on, muidu kaob ühtekuuluvustunne ning lugu võib lõppeda hommikuse hirmuhigiga, et jälle tuleb tööpäev koduseinte vahel üksinduses mööda saata.