Läbirääkimistega erastamiste valud ja võlud

02. mai 2001, 00:00

Eraldi peatükk Eesti Raudtee erastamise eksimuste ja vassimiste saagas on erastamisagentuuri firmaga GIBB sõlmitud konsultatsiooniteenuste leping. Avalikustatud andmete põhjal on osa teenustasust ette nähtud toimimistingimuste täitumise hüvitusena. Sellest tuleb järeldada, et nõustaja kohustused hõlmasid ka pakkumisdokumentide koostamist või selle koostamise aitamist.

Üldiselt nõustutakse täiendavate hüvitiste maksmisega ainult siis, kui püstitatud eesmärk jääb saavutamata ja nõustaja peab leppetrahvi maksma. Arukate lepingute kohaselt ei kuulu isegi põhiline teenustasu tasumisele, kui nõustaja juhised ei taga lepingus sätestatud eesmärgi saavutamist. Kuna nõustamislepingu juriidilise pädevuse kontrollimiseks on ka mõned miljonid kulutatud, on põhjust küsida, miks või kelle juhistel on leping koostatud nii, et selle mõistmiseks on vaja taas läbirääkimisi pidada. Näiteks 300leheküljelise äri-, meelelahutuse- ja kontorikeskuse ehitustööde, üldisi kohustusi ja vastutust määratleva töökirjelduse ja lepingu koostamise tasu Kanadas on 300 000 krooni.

Raudtee erastamise pakkumistingimuste koostamine, eriti sellele eelnev andmete kogumine ja analüüsimine ei saa mingil viisil olla enam kui 10 korda kirjeldatust mahukam.

Lähtudes sellest, et raudteetranspordi valdkonnas on konsultatsiooniteenuste osutajate arv väiksem kui ehituse alal ja sellest tulenevalt tasumäärad kõrgemad, poleks üle 5 miljoni krooni suurust teenustasu ükski Kanada ettevõte sellise töö eest maksnud.

Eestis oleks võidud kasutada andmete kogumiseks, prognooside ja analüüside tegemiseks ning võistupakkumise dokumentide koostamiseks nelja eriala asjatundjat pluss üks projektijuht keskmiselt kuue kuu vältel (kokku 5000 töötundi ? olenevalt erialast mõned rohkem, teised vähem). Keskmise tunnitasuga 1000 krooni saame kogumaksumuseks samuti 5 miljonit krooni.

Põhjalikumat äri- ka majandusekspertide, tehnilise iseloomuga lepingu kirjutajate ja juristide analüüsi on vaja erastamisviisi määratlemiseks.

Üks võimalus on, et riiklikult oluliste ettevõtete erastamistingimuste koostamisel lähtutakse võistupakkumistest, kus on selgelt määratletud üksikasjalised kohustused ja õigused.

Teine võimalus on korraldada läbirääkimisi, mille käigus esitatakse vastastikuseid tingimusi koos äriplaaniga, et neid siis hinnata.

Esimesel juhul peab riik üksikasjaliselt teadma, mida soovitakse erastamisega saavutada. Teisel juhul loodab riik saada ilmselt häid ettepanekuid, mis tagavad erastatava ettevõtte tulusama toimimise.

Riiklikult oluliste tegevuste või teenuste tagamine oleneb seega sellest, millises ulatuses on äriplaan realiseeritav. Kui erastamise aluseks olnud äriplaani ei saa muutunud olukordade tõttu edukalt rakendada, siis on ilmselt võimatu nõuda, et erastaja täidab kohustused, mille täitmiseks äriplaani rakendamisel saadavad summad pole enam piisavad.

Kui erastamine ei põhine heakskiidetud äriplaanil, vaid ainult täpselt määratletud kohustustel ja õigustel, peab erastaja täitma kõik kohustused ? vaatamata ettevõtte tegevusest saadava tulu suurusele.

Milleks siis ikkagi pidada eel- ja järelläbirääkimisi ning analüüsida äriplaane, mille väljamõtlemiseks ja hindamiseks puuduvad oskused, kogemused ja vajadus?

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:26
Otsi:

Ava täpsem otsing