Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lahtine kaabliräga muudab remondi ilmetuks

Ahti Kooskora 02. mai 2001, 00:00

Kapitaalse renoveerimise käigus ehitatakse ümber enamik tehnosüsteeme ning kindlasti lisatakse ka uusi. Kõik need peaksid olema paigas enne lõplike viimistlustööde tegemist.

Nii väldime olukordi, kus pärast remonti järsku avastame, et inetu toru (või kaablikogum) rikub kogu sisekujunduse.

Küttesüsteemi puhul on vaja läbi mõelda, kas jaotustorud paigaldatakse süvistatuna seina sisse või seina peale. Kortermajades jäetakse tavaliselt vertikaalsed püstikud seina peale, sest nii on nende hooldamine tunduvalt lihtsam.

Süvistatud püstikute puhul on hooldusremont keerulisem ja raskem lekkekohti avastada. Torude vahetuseks tuleb seinad lahti lõhkuda.

Kui rajatakse küttesüsteem põrandakütte põhimõttel, on kindlasti vaja läbi mõelda, kuhu paigaldatakse jaotuskollektorite sõlm. Kui seina paksus lubab, võib selle rajada seina sisse ni??i.

Sõrestikule rajatud kipsplaatidest seina sisse jaotuskollektor ära ei mahu. Järelikult tuleb selle seadme paigutusprobleem juba varakult lahendada, et hiljem ebameeldivaid üllatusi ei tekiks.

Radiaatoritega küttesüsteemi puhul radiaatorite varjamist ei soovita ? seda põhjusel, et kinnikaetult tuleb neid rohkem kütta. Kui tavaline radiaator tõesti häirib silma, siis tasuks mõelda dekoratiivsemate kütteelementide hankimisele.

Vanad malmradiaatorid on mõttekas efektiivsemate ja kenamate vastu vahetada. Nende esteetiliselt viisakas paigaldus, mis tagab samas toa kütmise, läheb samakalliks kui uute ost.

Kõik tehnosüsteemid on võimalik varustada mõõdikutega. Need tuleb paigaldada kohta, kus näite oleks mugav lugeda nii endal kui ka ootamatul kontrollil. Näiteks köögivalamu all kapis kanalisatsioonitorude taga on veemõõtjale kõige ebasobivam paik.

On ka selliseid veemõõtjaid, mida saab seina süvistada. Nii ei häiri need silma ja paigalduskõrgus võimaldab näitu kergesti lugeda. Kaob vajadus pidevalt käpuli taskulambiga kraanikausi alla ronida.

Mugavamatele inimestele soovitaks ?kauglugemisega? veemõõtjaid, mille puhul saab süsteemi mõõtu hoopis arvutist vaadata ja mõõdiku võib vabalt panna sellisesse kohta, kus ta on täielikult varjatud.

Korteriühistutel on kasulik paigaldada just sellised kauglugemisega mõõdikud, kuna siis jääb ära näitude teatamise vajadus. Arvuti saab ise kõigega hakkama.

Kaablid on kõige sagedasemad silmailu rikkujad. Pinnapealsed kaabliinstallatsioonid on näotud ka siis, kui nad on karbikutesse paigaldatud. Kaablikarbiku puhul on tegemist tarbetu tolmukogujaga seina peal, sest ilusamaks ei muuda plastmassist tuim karp juhtmeid kuidagi.

Kõiksugu kaablid tuleks paigaldada süvistatutena. Sel otstarbel freesitakse kiviseina sooned, kuhu kinnitatakse kaablid. Vabalt võib süvistatud kaabli paigaldada ka spetsiaalsesse kõrisse. Nii saab juhtmeid tulevikus vajaduse korral hõlpsasti vahetada. Kindlasti peaks aga alati olema käepärast teostusjoonised, sest nii välditakse olukorda, kus hiljem riiuleid seinale kinnitades puuritakse otse juhtmetesse.

Sõrestikseintes on soovitav kaablid paigaldada samamoodi kõridesse või spetsiaalsetesse installatsioonitorudesse.

Juhul, kui toas kasutatakse dekoratiivseid lambriisid (ilukilp seina alumisel kolmandikul), tasub kaaluda juhtmete nende taha varjamist.

Meile on juba ammusest ajast tuttav olukord, kus telefonimontöör tuleb ja klammerdab peenikese sidekaabli otse seinale. Töö lihtsalt ja kiirelt tehtud, linnuke kirjas... ja sisustus ära narritud.

Ka sidekaablid tuleks renoveerimistööde käigus kogu maja peale laiali vedada. See võimaldab telefoni ühest toast teise paigaldada ilma, et kaabeldusi peaks uuesti tegema. Kui telefonikaabel unustati siiski vedada või seda tehakse pärast remonditöid, on üheks võimaluseks paigaldada kaabel põrandliistu alla. On olemas ka spetsiaalsed liistuprofiilid, mille tagakülge on jäetud sooned nõrkvoolujuhtmete tarvis.

Tehnika areng ja suurenevad vajadused toovad juurde üha rohkem seadmeid, teiste seas nõrkvooluseadmeid. Telefonikaablitele lisaks vajavad kaablite paigaldamist arvutivõrk, antennisüsteemid, satelliit-TV, audio-videosüsteemid ja ka valvesüsteemid. Kõik need muutuvad üha tähtsamaks ja võib-olla 10 aastapärast on ?kohustuslikud? igas kodus. Parem siis ette mõelda.

Uue süsteemina lisandub kaasaegsele eramule või korterile kindlasti ventilatsioon. Ilma selleta tänapäeval enam hakkama ei saa ning renoveerimist loetakse sel juhul vaid poolikuks.

Paraku kaasneb ventilatsiooniga üsna suuri probleeme ? kuhu paigaldada seadmed ja kuidas viia torustik. Vanemates majades on olemas lõõrid, mida saab kas osaliselt või täielikult kasutada. Paneelmajad ja paljud eramajad vajavad aga lausa uute ?ahtide rajamist.

Suurtes kortermajades tuleb kindlasti lahendada uus süsteem kogu maja osas tervikuna, sest korterite kaupa pole see võimalik. Kui ventilatsiooni?ahti ja ventileeritava ruumi vaheline kaugus on liiga suur, tuleb torustik ilmselt pseudotala taha peita. Remonditud ruumis jääb sellisel juhul tunne, nagu lae nurgas jookseks tala, tegelikult on see hoopis dekoratsioonielement, et varjata toru. Kui ?ahti ja ventilatsiooniagregaadi (pliidikubu) vaheline maa on lühike, ei ole toru vaja ilmtingimata kinni katta. Ka peitmata, tehnitsistlik toru võib sobivas keskkonnas dekoratiivelemendiks jääda.

Kortermajade puhul tuleb meeles pidada, et kõik läbiviigud tuletõkkesektsioonide vahelistest seintest tuleb teha nii, et need ei vähendaks tarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet. Eramajas pole see teema aktuaalne, küll aga korter-, paaris- ja ridamajas, millel kõigil on ühised süsteemid.

Küttepüstiku, kanalisatsioonipüstiku või muu süsteemi torude tihendamine polüuretaanvahuga on levinud võte. Paraku ei ole see tuleohutuse seisukohast piisav. Tihendada tuleb kas spetsiaalsete segudega või tulekindlust tõendavat sertifikaati omavate materjalidega. Kindlasti tuleb järgida kõiki tuleohutuseks ette nähtud vahemaid ja isolatsioonikihi paksuseid.

Tuleohutusele mõeldes on veel oluline meeles pidada, et uste lukusüsteemid peavad võimaldama evakuatsiooniteedel olevaid vaheuksi ning väljapääse seestpoolt ilma võtmeta avada. Kahjutule korral võib tekkida paanika ning siis pole kellelgi meeles võtit kaasa haarata. q

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing