Miks on riigikogu ja rahvas eri meelt?

Avaliku arvamuse küsitluste põhjal ei poolda enamik eesti rahvast liitumist Euroopa Liiduga. Samas pooldab liitumist Euroopa Liiduga pea 100% riigikogu ja valitsuse liikmetest. Minu ülemöödunud nädalal korraldatud Riigikogu liikmete küsitluses olid 60 vastanu hulgast Euroopa Liiduga liitumise vastu ainult 4. Kas see tähendab, et riigikogu ja valitsus ei esinda enam adekvaatselt rahva enamiku huve, mis on üks demokraatia põhitingimusi? Või on Eesti põhiseadus nii halb, et soodustab selliseid kurioosumeid.

Õiguskantsler Allar Jõks ütleb, et tema arvates põhiseaduslikku kriisi Eestis pole. Tema arvates tuleb küsida, mis asi see kriis üldse on. Ja kas valitsus toimib ja ka president on teovõimeline. Praegu on tema sõnul mõlemad tingimused täidetud. Jõks tunnistab samas, et poliitilisele olukorrale ta oma ameti tõttu hinnangut anda ei saa.

Järelikult on tegemist poliitilise, sotsiaalse ja eetilise kriisiga, millele viitasid möödunud nädala lõpus Eesti juhtivad sotsiaalteadlased. Tõsi, mida aeg edasi, seda madalamale langeb valitsuse populaarsus rahva hulgas ja seda tõenäolisemalt kolmikliit enam järgmist valitsust kokku ei pane. Uute valimisteni on veel aega ja praegu pole jõudu, mis suudaks rahva huvidega kaasas käia.

Sotsiaalteadlased järeldavad, et allakäigu põhjus peitub riigi institutsioonides, mis viljelevad elitaarset ja minakeskset käitumist. Nad süüdistavad riigijuhte kaksikmoraalis, vastutustest kõrvalehiilimises ja veel mitmetes pattudes. Seda panevad nad süüks nii koalitsioonile kui opositsioonile.

Mina nii ei arva, et praegune valitsus on läbi ja lõhki pahatahtlik ja tegeleb ainult sellega, kuidas oma usaldusväärsust alla tuua. Riigikantselei eurointegratsioonibüroo juht Henrik Hololei põhjendab tekkinud olukorda nn Põhjala dimensiooniga. Taani osalemist Euroopa majandus- ja rahaliidus toetas kogu valitsus ja kõik juhtivad erakonnad ning enamus parlamendi liikmetest, referendumil aga otsustas rahvas teisiti.

Norra liitumist ELiga pooldas 1994. aastal kogu valitsus ja enamik poliitilisest eliidist, kuid referendumi tulemus oli teine. Rootsis toetab enamus valitsusest ning isegi opositsioon liitumist Euroopa majandus- ja rahaliiduga kuid avaliku arvamuse küsitlused näitavad vastupidist.

Hololei märgib, et EL on väga palju emotsioonidel mitte reaalsetel argumentidel tunnetatav teema ning sellest ehk ka tekivad sellised käärid eliidi ja rahva tahte vahel. Riigikogu liikmeid küsitledes tuli samuti välja, et põhjendused liiduga liitumiseks on emotsionaalsed, põhinedes rohkem lihtlabasel usul kui läbimõeldud argumentidel. Nii näiteks nähakse euroliitu kui eesti keele ja rahvuskultuuri kandjat olukorras, kus on teada, et liit areneb ühtse riigi suunas, kus pisikesed kultuurid pikas perspektiivis tasalülituvad.

Saadetud vastustest jäi mulje, et riigikogu liikmete vahel käib omalaadne võistlus, kes on rohkem poolt.

Minu arvates on põhjused, miks valitsuse ja rahva arusaamad Euroopa Liidu küsimuses erinevad, pärit juba viie aasta tagusest ajast, mil hakati rääkima Eesti liitumisest euroliiduga. Siis tegid valitsusametnikud vigu, nende seas ka peaministri tollane nõunik Juhan Kivirähk, kes koos teiste sotsiaalteadlastega praeguse valitsuse madalat populaarsust sarjab. Siis hakkasid Tiit Vähi ja Mart Siimanni valitsused eelarveauke lappima maksude kergitamisega ja väidetega, et Euroopa Liit nõuab Eestilt nii kütuseaktsiisi kui mitmete teiste maksude tõstmist. Vastu lubati euromiljoneid, mis pidid hakkama rahva elu paremaks muutma.

Nüüd on palju vett merre voolanud, enamik riigikogu ja valitsuse liikmeid Euroopa Liidu keskuseid külastanud ja kallites hotellide ööbinud, aga see, kes pole head elu ega euromiljoneid näinud, on rahvas.

Petetuna tunnevad end nii kaupmehed, kes peavad oma kauplusesse roostevaba kraanikausi ostma ja kanalisatsiooni rajama kui ka kooliõpilased, kes ei saa kooliaiast korjatust marjadest tehtud moosi enam koolisööklas süüa. Petetuna tunnevad end kõik need ärimehed, kes peavad tegema majanduslikult põhjendamatuid investeeringuid puhtalt selleks, et nii on mõned Brüsseli ametnikud kusagil koridoride sügavuses otsustanud.

Inno Tähismaa juhib tasulist majandusuudiste kanalit Online Business News.