Praod puitpõrandas viitavad kuivale toaõhule ja kehvale põrandamaterjalile

Ando Anderson 02. mai 2001, 00:00

Kevadeks on kõik puit- ja laminaatpõrandad pidanud üle elama nende jaoks kõige keerulisema ? kuiva ajavahemiku ehk kütteperioodi. Paljudesse põrandatesse on tekkinud kuivamispraod. See aga tekitab tihti küsimuse, kas pragude teke on normaalne ja kas praod lähevad tagasi kokku. Eriti suur on pragude tekkimise tõenäosus köetavate aluspõrandate puhul (põrandakütte kasutamisel).

Praod tekivad puit- ja laminaatpõrandatesse seetõttu, et õhus sisalduva niiskuse hulk aasta lõikes on väga erinev. Kui suvel võib suhteline õhuniiskus ulatuda 90%ni, siis külmal ja kuival talveperioodil võib see langeda isegi alla 20%.

Kuna puit on elav materjal, siis õhuniiskuse muutudes põrand kas paisub või kahaneb. Mida pikem on kuiv talveperiood, seda rohkem puit kahaneb. Ka põrandakütte järsk sisselülitamine mõjub puitpõrandale ?okina.

Väiksemate pragude teket massiivsetesse (läbinisti väärispuidust) puitpõrandatesse võib seletada kui täiesti normaalset, loodusseadusest tulenevat nähtust. Enamikul juhtudel suveperioodil praod kaovad.

Mida suurem on põrandalaua/parketilipi mõõt, seda suuremad on tema dimensionaalsed muutused. Siiski on äärmiselt oluline ka põrandamaterjali kvaliteet.

Valdavalt põhjustavad appikarjeid kodumaise päritoluga, tihti ebapiisavalt kuivatatud laudpõrandad. Õigesti ja hoolikalt kuivatatud (enamasti Rootsist ja Soomest pärit) põrandalaudade vahele tekkivad peened juuspraod ei olegi nii häirivad. Kes soovib pragudeta puitpõrandat, peaks endale sobiva valima kolmekihilise laudparketi või spoonparketi valikust. Sellise ehitusega puitpõrandad ?mängivad? õhuniiskuse muutuse mõjul 75% vähem kui massiivsed põrandad ning pragusid tekkida ei tohiks.

Sama kehtib ka laminaatpõrandate puhul ? pragude teke on ebanormaalne ning näitab, et midagi on valesti. Laminaatpõrandate puhul on otsustav tähtsus laudade omavahelisel liimühendusel. Kvaliteetse laminaatparketi nõuetekohasel liimimisel probleeme ei teki. Väga küsitav on liimühenduse kvaliteet hinnalt odavate nn otselamineeritud melamiinparkettide puhul. Üliõhuke pindmine laminaadikiht nõuab tihedat (tavaliselt HDF) vahekihti, mis omakorda ei ima liimi ja tulemuseks on nõrk laudadevaheline ühendus. Ühtlase kliimaga maades, näiteks Hispaanias ja Portugalis, on põranda ?mängimine? minimaalne, meie laiuskraadil on aga õhuniiskuse kõikumine väga suur ning seega on liimühenduse kvaliteet äärmiselt tähtis.

Köetavad aluspõrandad lisavad mugavust talveperioodil ning on õigustatud muidu jaheda pinnaga laminaatpõrandate all. Puitpõrandad on soojad ja mõnusad jala all ka ilma põrandakütteta.

Kasutades põrandakütet massiivpuidust parkett- või laudpõranda all, on oht kuivamispragude tekkeks väga suur. Kuna puit on võrdlemisi kehv soojusjuht, peab põrandapinna soojakssaamiseks kütma aluspõranda üsna kuumaks ning see omakorda kuivatab puitu.

Köetava puitpõranda pinna temperatuur ei tohi tõusta üle 27 °C. Seega on ka kogu ruumi kütmine läbi puitpõranda mõnevõrra komplitseeritud.

Meie tingimustes peaks kõige külmematel talvepäevadel, vältimaks puitpõranda ülekütmist, kasutama peale põrandakütte ka mingit lisakütet, näiteks radiaatoreid. Ka peab jälgima, et põrandakütte reguleerimine ei toimuks järsult ? mitte kiiremini kui 3?4 °C ööpäevas.

Eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aasta läbi olema vahemikus 35?65%. Talvised kütmised muudavad aga õhu kuivemaks. Kasutades põrandakütet ning lisaks ka elektriradiaatoreid, võib talvine niiskusesisaldus õhus langeda isegi alla 20%. See mõjub kõikidele puitkonstruktsioonidele väga halvasti.

Vähe sellest ? liigne kuivus mõjub kahjulikult ka inimese tervisele. Siit tulenevalt peaks kuival ajal ruumi õhuniiskust kunstlikult tõstma, näiteks õhuniisutaja abil.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:26
Otsi:

Ava täpsem otsing