Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telekom tahab kokku osta 5% aktsiatest

    Eesti Telekomi juhatus teeb 23. mail toimuvale aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku osta börsisüsteemi kaudu tagasi 5% ettevõtte aktsiatest.
    ?Aktsiate kokkuostmise esimene eesmärk on aktsiahinna toetamine,? ütles Eesti Telekomi juhatuse liige finantsdirektor Krister Björkqvist. Teiseks annab aktsiate kokkuost Björkqvisti sõnul võimaluse juhul, kui leitakse atraktiivne investeerimisobjekt, osta see aktsiate vahetuse teel. ?Praegu sellist objekti veel leitud ei ole,? tunnistas Björkqvist. Samuti ei ole kindlaks määratud ka aktsiate ostmise ajakava.
    Arvestades Eesti Telekomi aktsionäride struktuuri, on ettevõtte aktsiatest turul vabalt kaubeldavad vaid 23 protsenti, aktsiaid tagasi ostes väheneks vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal 18 protsendini.
    ?Põhiline aktsiate tagasiostmisega kaasnev negatiivne mõju on likviidsuse vähenemine,? tunnistas Björkqvist. ?Samas kaalub aktsiate tagasiostmise positiivne efekt selle üles.?
    Analüütikute hinnangul on aktsiate tagasiost aktsionäride jaoks positiivne otsus, toetades aktsia hinda ja parandades ettevõtte kapitalistruktuuri.
    Kuna aktsia hind börsil on madal ning ettevõte on selle järgi alla hinnatud, on Telekomil soodne võimalus aktsiaid kokku osta ning aktsionäride vara väärtust kasvatada. Kuigi Telekomil ei ole liigse kapitali probleeme juba ligi pool aastat, parandaks laenukapitali kasutamine ettevõtte omakapitali tootlust.
    Tresooraktsiaid (omaaktsiaid) saab ettevõte hoida aasta, misjärel nendega tuleb midagi ette võtta. Kas aktsiad tühistatakse, ei ole kindel. Björkqvisti sõnul on aktsiate tühistamiseks tarvis uut luba ja praeguse ettepaneku raames seda teha ei saaks.
    Trigon Marketsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk lausus, et volatiilsed ja rasked ajad maailmaturgudel ei ole veel läbi, mistõttu aktsiate tagasiostu programm oleks väike puhver ja võib-olla käituks aktsia hind rohkem ettevõttekeskselt, arvestades, et Telekomil ei ole teistele telekommunikatsiooniettevõtetele omaseid kapitaliprobleeme.
    Reisenbuki sõnul on aktsiate tagasiost ka väike alternatiiv dividendimaksele. Aktsia hinna suhtes on mõistlikum osta aktsiad tagasi, sest dividendimakse mõju on väga lühiajaline, lisas Reisenbuk.
    Aktsia hinna tõus mõjuks positiivselt ka riigi osaluse müügile, sest turuhinna tõustes on võimalik küsida aktsiapaki eest kõrgemat hinda. Teisalt oleks aktsia hinna tõusust huvitatud ka välisinvestoritest suuromanikud, eriti kasuks tuleks see Sonerale, kes rahahädas võiks kaaluda aktsiapaki müüki, kuid hind peaks selleks olema kõrgem.
    Ühispanga analüütiku Sander Danili sõnul ei saa aktsiate tagasiostmist riigi huvidega seostada, sest viimane on oma õige aktsiatemüügi aja juba maha maganud. Kuigi riik ühel hetkel aktsiatest loobub, ei võidaks ta tagasiostmisest veel midagi, sest aktsiapakile tuleb sobiva hinnaga ka ostja leida.
    ?Aktsiate tagasiostmisest võidavad kõik aktsionärid,? ütles Danil.
    Investeerimispanga Suprema analüüsi osakonna juhataja Veikko Maripuu ütles, et juhul, kui Telekom hajutab aktsiate ostmise pika aja peale, ei ole oodata aktsia hinna kiiret hüpet üles, kuid toetavat mõju see hinnale kindlasti avaldab.
    Sander Danil sõnas, et aktsiate kokkuostmine saab Telekomi jaoks olema raske, sest aktsia hind ei meelita investoreid nendest loobuma. ?Aktsionärid, kellel on vähegi pikaajalisem nägemus, ei loobu aktsiast ka juhul, kui selle hind jõuab 100 kroonini,? lausus Danil.
    Tõenäoliselt on Telekomi aktsiast valmis loobuma mõned välismaised fondid, kes ostsid aktsiaid avalikust emissioonist enam kui kaks aastat tagasi. ?Loodetavasti kohalikud investorid aktsiast ei loobu,? lausus ta.
    Krister Björkqvisti sõnul suuromanikud Sonera ja Telia aktsiate tagasiostmise programmi raames oma osalust tõenäoliselt ei vähenda, sest aktsiate hinnatase seda ei soosi.
    Eesti Telekomi praeguse turuhinna juures maksaks 5% aktsiate tagasiostmine ettevõttele üle 525 miljoni krooni.
    Eesti Telekomi aktsia hind tõusis esmaspäeval Tallinna börsil ligi 4 protsendi võrra 77,75 krooni tasemele.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.