USA ametnikud jätsid Eesti piraatlusriikide nimekirjast välja

Veel viimase hetkeni nimekirja töövariandis figureerinud Eesti jääb piraatlusriikide Special 301 nimekirjast välja juba teist aastat.

?Sellel, et Eesti jäi ka sel aastal piraatlusriikide nimekirjast välja, on suur osa Eesti välispoliitikal ja välisministeeriumil,? ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku analüüsi osakonna juhataja Lauri Tabur esmaspäeval pärast Special 301 nimekirja avalikustamist. ?Välisministeerium suutis USA ametnikele selgeks teha, et Eesti rakendab piraatlusega võitlemisel jõulisi meetmeid ja et Eesti on suutnud sel alal palju ära teha.?

USA saatkonna majandusnõuniku Nancy Nelsoni sõnul tähendab Special 301 nimekirja kandmine, et riik ei taga USA valitsuse hinnangul intellektuaalse omandi tõhusat kaitset või võrdset ja õiglast juurdepääsu oma turule nende USA artistide ja ettevõtete jaoks, kellele kuulub intellektuaalne omand.

2001. aasta piraatlusriikide nimekirja Special 301 on kantud Läti ja Leedu, kes olid seal eelmiselgi aastal. Läti ja Leedu on järelevalvenimekirjas koos selliste riikidega nagu Valgevene, Itaalia, Kanada, Kreeka, kokku üle 30 riigi. Kui eelmisel aastal oli piraatriigiks number üks nimetatud Hiina, siis sel aastal on esile toodud Ukraina, Hiina ja Paraguay.

?Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti turud väga puhtad,? lisas Lauri Tabur. ?Kui vaadata, mis Läti turgudel pakutakse, siis seal ainult piraattoodang ongi.?

?Fakt iseenesest on hea, kuid see ei tähenda kaugeltki, et meil oleks see probleem väiksem võrreldes Läti ja Leeduga,? ütles aga tarkvarapiraatlusega võitleva rahvusvahelise organisatsiooni Business Software Alliance (BSA) Eesti komitee tegevjuht Ahti Leppik.

?Sest eks ole meilgi nii üle piiri piraatkoopiate vedajaid kui ka kohalikel turgudel nendega kauplejaid, mida just Lätile ja Leedule ette heideti. Asjaga tuleb siiski pidevalt edasi tegeleda,? lausus Leppik.