Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bushi kulukas eksperiment
?Kulukas eksperiment? võtab Briti majandusleht Financial Times kokku USA presidendi George W. Bushi 1. mail ametlikult avalikustatud raketitõrjekilbi kava.
Kaalul pole üksi 60?100 miljardit dollarit, mis minimaalne kaitsesüsteem maksta võiks, vaid relvastuse tasakaal maailma suurriikide vahel, mille alused plaan kõikuma lööb. Washington on küll lubanud kõik nii Moskva kui Lääne liitlastega läbi rääkida, kuid erilist turvatunnet need sõnad ei tekita.
Viimased 30 aastat on tasakaal tuginenud vastastikusel ähvardusel. 1972. aastal sõlmitud leping USA ja Venemaa vahel ei luba kummalgi poolel rajada enese kaitseks tõrjesüsteeme. Nüüd leiab USA uus valitsus, et muutunud maailmas, kus põhioht ei tule enam Venemaalt vaid nn paariariikidest eesotsas Iraagi ja Põhja-Koreaga, on see süsteem ajast ja arust. USA tahab paremat kaitset kui teadmist, et võib rünnakule rünnakuga vastata.
See tähendaks 30 aastat valitsenud tasakaalu nurgakivi minemaheitmist ehk ballistilise ründerelvastuse vastase lepingu tühistamist. Tagajärjed on ettearvamatud ning ei pruugi sugugi teenida kindlamat julgeolekut.
Bush avalikustas oma plaani sealsamas kus ekspresident Bill Clinton vähem kui aasta tagasi tõdes, et tehnoloogia kaitsekilbi rajamiseks pole veel küps. Pealegi ei tagaks kilp kunagi 100protsendilist kaitset, möönavad USA kõrgemad sõjaväelased, õõnestades aga igal juhul praegust tasakaalu ning ohustades uue võidurelvastumisega.
Lisaks plaani suurtele rahalistele kuludele leiavad kriitikud, et otstarbekam oleks tegeleda hoopis pakilisemate ohuteguritega. Näiteks Venemaa aeguva tuumaarsenali probleemiga. Poliitilised pinged aga lahendada diplomaatiliste kõneluste kaudu.