Huvide konflikt tööandja ja töövõtja vahel

03. mai 2001, 00:00

Erinevalt ärisuhetest, kus pooled tegutsevad isikliku kasu saamise eesmärgil, peaksid töösuhted rajanema vastastikkusel usaldusel. Töötaja ja tööandja tegutsegu ühise eesmärgi nimel, mis on ettevõtte majanduslik edu, ning resultaat peab olema ka töötajale tunda paremate töötingimuste ja palga näol.

Eelnõu järgi peab töötaja tegema hästi tööd, olema tööandjale lojaalne, kandma varalist vastutust senisest suuremal määral, esitama tööandjale mitmesuguseid andmeid, hoidma ärisaladust, tegema koostööd teiste töötajatega. Tööandja kohustused aga lõpevad töö andmise, palga maksmise ja ohutute töötingimuste loomisega (k.a tööaeg ja puhkus). Töötaja motiveerimiseks ja tööandja konkurentsivõime säilitamiseks neist kohustustest ei piisa.

Töötajat tuleb väärtustada, tuleb arendada koostööd töötajate vahel, kindlustada vajalik tööalane koolitus ning edendada töötaja karjäärivõimalusi. Töötaja olukorra stabiilsus loob tööandjale partneri, ebamäärane õiguslik raamistik ning võimalus töötajat ahistada loob aga vastaseid.

Töötaja kasu sellest, et ta tööd teeb, on palga suurusega piiratud, kusagil pole sätestatud, et palka tuleb pidevalt suurendada ning et heade majanduslike näitajate puhul tuleb kasumit töötajatega jagada. Järelikult, peab olema piiratud ka töötaja vastutus.

Eelnõu piirab varalist vastutust erinevate summadega, kuid sätestamata on üldine varalise vastutuse piirang ? töötaja peaks hüvitama ainult lauskahju, saamata jäänud tulu jäägu tööandja riskiks.

Tööandja vastutuse osa on eelnõus napp. Ükski töötaja ei saa normaalselt oma ülesandeid täita, kui ta teab, et tööandja võib seadust või lepingut rikkuda ja jääb karistamata. Seadus peab sätestama, et töötajal on õigus nõuda kokkuleppe täitmist, tööd endistel tingimustel ning hüvitist vähemalt saamata jäänud palga ulatuses. Kui töötaja on sunnitud töökohta vahetama erimeelsuste pärast tööandjaga, peab talle jääma õigus saada valuraha.

Töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel tekib huvide konflikt: tööandja huvi töötajast vabaneda ning töötaja huvi tööd säilitada. Töötaja jaoks on töölt äraminek suur probleem, uue koha leidmine eeldab aktiivsust, ümberõppimist. Tööandjapoolne töölepingu lõpetamine peab olema lubatud siis, kui on olemas seaduses objektiivne põhjus, mis välistab selle töötajaga töösuhte jätkamist. Etteteatamistähtajad ja hüvitiste määrad ei tohi olla senisest väiksemad ning eelnõu säte, mis võimaldab neid kollektiivlepingutega vähendada, tuleb ära jätta.

Kui töölepingud lõpetatakse majanduslikel põhjustel, peab lisaks töötajate esindajatele olema eelisõigus tööle jääda töötajail, kes töötavad paremini, kellel on suurem staa? ja kellel on ülalpeetavad.

Meid ei ei rahulda see, et eelnõu lubab töötajale vaidlustada töölepingu lõpetamise seaduslikkust kuu aja jooksul lõpetamisest etteteatamisest arvates. Tähtaeg peab olema vähemalt kuu alates töölepingu lõpetamisest.

Ametiühingud on kategooriliselt selle vastu, et ebaseaduslikult vallandatud töötajal kaoks õigus tööle ennistamisele. Kui töötaja tekitab probleeme, siis temaga saab töösuhet alati seaduslikult lõpetada, aga aus ja töökas inimene peab soovi korral oma töökoha tagasi saama.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing