Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Oma arvutis viirust nähes ära satu paanikasse

Eugene Savitsky 03. mai 2001, 00:00

Paljud võivad arvutiturvalisuse eest hoolitsejaid süüdistada liigses kahtlemises ja kerges paranoias. Kuid nagu näitab praktika, on see tunne vähesel määral vajalik eduka arvutiturvapoliitika läbiviimiseks.

Arvutiturva reeglid, mida peavad teadma kõik arvutikasutajad, on lihtsad ja arusaadavad. Piisab kõigi kümne reegli läbilugemisest:

1. Viiruse avastamisel ära satu paanikasse
2. Uuenda perioodiliselt oma viirusetõrjeprogrammi
3. Kontrolli alati kõiki elektronposti teel saadud faile
4. Ole ettevaatlik ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud arvutitega
5. Paigalda oma arvutis olevale tarkvarale õigeaegselt vajalikud ?paigad?
6. Kontrolli kindlasti mobiilseid infokandjaid (CD, disketid)
7. Ole ettevaatlik allikatega, mis nõuavad nende usaldamist
8. Ühenda erinevad antiviirusetehnoloogiad
9. Hoia alati enda ligidal puhast üleslaadimisdisketti
10. Tee regulaarselt reservkopeerimist

Reegel 1: Ära satu paanikasse
Mitte mingil juhul ära loo endale kujutlust, et viirused on parandamatu katastroof, ja ära samasta neid täieliku kurjuse sünniga. Viirused on samasugused programmid nagu näiteks kalkulaator või Windowsi aadressiraamat. Nende erinevus on selles, et viirused on suutelised paljunema (st tegema iseenda koopiaid), integreeruma teistesse failidesse või ketta laadimissektoritesse ning läbi viima teisi lubamatuid tegevusi. Viirusete loojad on kõige tavalisemad inimesed ja neis ei ole mitte midagi, mis oleks seotud teispoolsusega. Palju suuremat kahju võite te teha, kui ehmute ja püüate mõtlematult viirust neutraliseerida.

Reegel 2: Uuenda perioodiliselt oma viirustõrjeprogrammi
Viiruseskannerid on suutelised kaitsma ainult nende arvutiviiruste eest, mille kirjeldus on nende antiviiruste andmebaasis. Loomulikult on olemas ka mehhanismid tundmatute viiruste leidmiseks (st nende viiruste leidmiseks, mille kirjeldus puudub antiviiruse andmebaasides). Niimoodi töötavad näiteks teise põlvkonna heuristilised analüsaatorid, mis kuuluvad enamiku kaasaegsete viirustõrjeprogrammide koosseisu ja on võimelised tuvastama keskmiselt 90% tundmatutest viirustest. Kuid see on siiski liiga vähe, et seda võiks pidada usaldatavaks kaitseks. Seega osutub kõige vajalikumaks antiviiruse andmebaaside regulaarne uuendamine. Kõige optimaalsemaks lahenduseks on igapäevane uuendamine läbi interneti, kuid on ka juhuseid, mil ühe päeva jooksul tehakse korraga mitu uuendust. Selle protsessi võib täielikult automatiseerida planeerija abiga, mis on sisse ehitatud peaaegu kõikidesse kaasaegsetesse toodetesse.

Reegel 3: Ole ettevaatlik elektronposti teel saadud failidega
Vaevalt tasub rõhutada, et mitte mingil juhul ei tohi käivitada tundmatu isiku saadud programme, isegi siis, kui viirustõrjeprogrammiga, millele on tehtud viimased uuendused, maksimaalse sügavusega läbi viidud kontroll ei avastanud neis mitte midagi kahtlustäratavat. Ära käivita ühtegi elektronposti teel saadud faili enne, kui oled veendunud, et need on saatnud inimene, keda sa tunned. Kuid ka neid tuleb kindlasti kontrollida viirusetõrjeprogrammiga, millele on tehtud viimased uuendused.

Reegel 4: Ole ettevaatlik ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud arvutitega
Ideaalne on olukord, kui arvutile omab ligipääsu vaid üks kasutaja. Tihti juhtub nii, et üks kasutajatest toob arvutisse viiruse oma diskettidega, laadib internetist alla nakatunud faili või saab selle elektronposti teel. Sellisel juhul on iga järgnevkasutaja silmitsi ohuga, et see nakkus haakub tema diskettidega, laadib end üles koos teiste failidega tema koduleheküljele või see saadetakse elektronpostiga tuttavatele.

Järgneb 10. mail Viirust nähes väldi paanikat

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing