Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnasiht ehk võimalik tulevik
Börsiuudistega tutvudes on võinud silma jääda, et üks või teine kohalik või välismaine investeerimispank või maaklerifirma on mõne tuntud ettevõtte aktsiale pannud paika turuhinnast erineva hinnasihi mingi perioodi perspektiivis.
Hinnasiht ei ole midagi muud kui mingi väärtpaberiturul tegutseva institutsiooni pakutud hind emitendi aktsiale mingil hetkel tulevikus. Hinnasihi aluseks on ettevõtte ja tema aktsia suhtes tehtud analüüs. Analüüsimisel kasutatakse põhiliselt kahte lähenemist.
Esiteks fundamentaalanalüüsi ehk meetodit, kus aktsia väärtuse leidmiseks keskendutakse ettevõtte käibe, kasumi, kasvupotentsiaali, võlakoorma, varade, juhtimise ning toodete ja konkurentsi analüüsimisele ning võrdlemisele teiste sama sektori ettevõtete sarnaste näitajatega.
Lisaks fundamentaalanalüüsile võidakse hinnasihtide määramisel kasutada veel ka tehnilist analüüsi ehk lähenemist, mille kohaselt võib aktsiate minevikus toimunud hindade ja käivete muutustest leida seaduspärasusi.
Neile seaduspärasustele tuginedes üritatakse ette aimata aktsia tulevikus toimuvaid hinnaliikumisi.
Käesoleva aasta 29. märtsil näiteks tõstis rahvusvaheline investeerimispank Nomura Hansapanga aktsia aastalõpu hinnasihi varem välja käidud 186 kroonilt 200 kroonile. Nomura rõhutas oma analüüsis, et Balti turg on hea arengu- ja kasvupotentsiaaliga ning uskus ühtlasi 50protsendilise tõenäosusega võimalusse, et Hansapanga suuromanik võib osta väikeaktsionäride käest aktsiad välja.
Kui seda isegi ei juhtu, kuulub Hansapanga aktsia Nomura hinnangul regiooni finantssektori aktsiate tippu. 200kroonise hinnasihi püstitamise hetkel kaubeldi Hansapanga aktsiaga Tallinna väärtpaberibörsil 129,50 krooni tasemel.